tag:blogger.com,1999:blog-36298543986605300222023-11-16T08:12:37.859-08:00Kiiksu lugemisarhiivkiiks kuubishttp://www.blogger.com/profile/15713675511238284804noreply@blogger.comBlogger239125tag:blogger.com,1999:blog-3629854398660530022.post-32656896804042490242016-05-28T11:51:00.000-07:002016-05-28T11:51:44.338-07:00L.-A. Jones "Freddy Mercury: elulugu"<div style="line-height: 100%; margin-bottom: 0cm;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgHsxQodhmNwS_Mq4aTd9eIL6-GaM_dpJDwcapycLJprtqEsJuaOgSiAjj_nGorhijMbS_JMRs4rlb34EUeCvrNb2dH7KGiX247Bng-ie5Q2hmcYmxjcZnlsSGIk1v9vra8vx3cu9pr1Ys/s1600/freddie-mercury-elulugu.jpg" imageanchor="1" style="clear: right; float: right; margin-bottom: 1em; margin-left: 1em;"><img border="0" height="200" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgHsxQodhmNwS_Mq4aTd9eIL6-GaM_dpJDwcapycLJprtqEsJuaOgSiAjj_nGorhijMbS_JMRs4rlb34EUeCvrNb2dH7KGiX247Bng-ie5Q2hmcYmxjcZnlsSGIk1v9vra8vx3cu9pr1Ys/s200/freddie-mercury-elulugu.jpg" width="141" /></a>Mina olen Queeni
muusikaga üles kasvanud ja ma jumaldan seda, kuid Freddy Mercury on
vaieldamatult ikoon. Minu jaoks on ta üks neist karakteritest, kes
muusikaajalukku on kuldsete tähtedega kirjutatud. Tema esinemine
paneb kuulama isegi aastaid pärast siitilmast lahkumist. Seega
tundus õige võtta kätte ja uurida veidi ühe oma iidoli tausta
paremaks mõistmiseks.</div>
<div style="line-height: 100%; margin-bottom: 0cm;">
<br />
</div>
<div style="line-height: 100%; margin-bottom: 0cm;">
Elukutseline
muusikaajakirjanik Jones alustab Sansibari saarelt, kus Faruk Bulsara
oma lapsepõlve veetis. Konservatiivse iseloomuga kooliaeg Indias
ning eklektiline nooruspõlv Londonis lõid huvitava arengukeskkonna
uudishimulikule ja sihikindlale mehele, keda iseloomustas edev
riietumisstiil, selge arusaam heast muusikast ja esinemisest.
Juhtudes kokku õigel hetkel õigete inimestega sai noor Freddy oma
loovust ka reaalselt rakendada, isegi kui selle nimel pidi võitlema.
Segased lood oma seksuaalse identiteedi otsimisel ja glamuurne
elustiil pärast edu saavutamist tundub kuidagi loomupärane
arvestades ajastut ja toonaseid kombeid. Ebamäärane minevik,
segased rahaasjad ning pidev vajadus ennast tõestada ja
loominguliselt avatud olla tekitavad huvitava vastuolude
kombinatsiooni nii era- kui tööasjades. Lisades juurde AIDS ning
sellega seonduvad tüsistused, siis luuakse Freddy Mercuryst pilt,
mis on ühtaegu köitev kui ka segadust tekitav. Nagu päriselus...</div>
<div style="line-height: 100%; margin-bottom: 0cm;">
<br />
</div>
<br />
<div style="line-height: 100%; margin-bottom: 0cm;">
See elulugu on minu
arvates kaunis unikaalne, kuna ei pretendeeri päris tõele ning
tekstiliselt on lugemine kaunis ladus. Autor jätab palju lahtisi
otsi ning kirjeldab tekkinud vastuolusid, sest täielikku tõde ongi
raske välja selgitada. Selles osas, kes tegelikult Freddy oli,
seetõttu ilmselt kõige selgemat pilti ei teki, kuid vastuolulise
inimesena on ka Mercury ise selle eest hoolt kandnud. Balanss
professionaalse ja eraelulise vahel on raamatus päris kenasti
saavutatud ja seega ei tekkinud kallutatuse tunnet. Pildiline
materjal on päris hea, kuigi kohati ehk liiga juhuslik. </div>
kiiks kuubishttp://www.blogger.com/profile/15713675511238284804noreply@blogger.com1tag:blogger.com,1999:blog-3629854398660530022.post-75854993104912597902016-05-28T11:48:00.000-07:002016-05-28T11:48:09.139-07:00D. Verhulst "Kahju olnud asjadest"<div style="line-height: 100%; margin-bottom: 0cm;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgoU2ubtc-c-91tUhSiSagmoOiuk94FDtwtNGx_Ict8CYt92Wpu-B3nqTe1brMKUwtxbE8IwfijG8M-HqlmwCcMbmg_s8B_wi-uI0YRT8J1hYbLwpYTpgKu5BOGYR-V1hT2xecXhf98fqU/s1600/9789949960057.jpg_3.jpg" imageanchor="1" style="clear: right; float: right; margin-bottom: 1em; margin-left: 1em;"><img border="0" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgoU2ubtc-c-91tUhSiSagmoOiuk94FDtwtNGx_Ict8CYt92Wpu-B3nqTe1brMKUwtxbE8IwfijG8M-HqlmwCcMbmg_s8B_wi-uI0YRT8J1hYbLwpYTpgKu5BOGYR-V1hT2xecXhf98fqU/s400/9789949960057.jpg_3.jpg" /></a>See raamat on
kuidagi omapärane. Kõnetas ennekõike pealkiri kui kujundus ning
pärast sisukokkuvõtet tundus loogiline see raamat läbi lugeda.
</div>
<div style="line-height: 100%; margin-bottom: 0cm;">
<br />
</div>
<div style="line-height: 100%; margin-bottom: 0cm;">
Belgia kauges ja
lootusetus kolkas elab noor Dimitri veidrat eluheidiklikku elu oma
vanaema ning alkoholilembese isa ja lelledega. Elu justkui kulgeb
ühest kõrtsuskäimisest teise ning kajastatavad mehetükid on
teatud ringkondades kindlasti muljetavaldavad alates võistujoomisest
ja lõpetades lastekaitseametniku külastusega. Suuri sündmusi ega
romaani kulminatsiooni kui sellist ei ole – kogu sündmustik voolab
ühtlase joana justkui vesi vanni. Aga meeldejäävaks selle raamatu
puhul on värvikas elu-olu kirjeldus lõikavas sarkasmivõtmes, mida
pehmendab kerge melanhoolne alatoon muutes selle nüansirikkamaks.
Lausa selle tasandil, et kohati ei saagi aru, kas nutta või naerda.
</div>
<div style="line-height: 100%; margin-bottom: 0cm;">
<br />
</div>
<div style="line-height: 100%; margin-bottom: 0cm;">
Verhulsi
kirjutamisstiil on tõesti imetlusväärne ja omapärane, kus kohati
ei saagi aru, kas tegu on eneseiroonilise olukorramõnitusega või
siira rumalusega. Isiklikult kahtlustan esimest. Näiteks palgaraha
viina alla panemise ettekäändeks on toodud ligimeste päästmist
kapitalismitondi ohtudest või kuidas autor kirjeldab oma sündimisega
tehtud kahju ema elundkonnale, sest 9 kuu jooksul pärast korterisse
kolimist tahaks ju veidi sisustusega eksperimenteerida... Teisalt on
raamatus ka omajagu elulisi põhimõtteid, mille autor talle omase
terava huumoriga välja ütleb. Näiteks et mees, kes naise juurest
pärast lapse sündi minema jalutab, on mölakas seda enam, et tal
polnud naise juurest lahkumiseks julgust enne lapse valmis treimist.
Või kuidas moodsatel inimestel on nii palju sõpru, et nende kohta
käiva teabe haldamiseks on vaja raamatupidamissüsteemi. Tjah,
tõeline elu vahib selle absurdses võtmes raamatust vastu ja kohati
on lausa kõhe.
</div>
<div style="line-height: 100%; margin-bottom: 0cm;">
<br />
</div>
<div style="line-height: 100%; margin-bottom: 0cm;">
Eraldi toon veel
välja, et raamatu eestindamine on minu arvates päris hästi
õnnestunud. Pole kirjevaigu, mõte jookseb ludinal ja arvatavasti on
ka tekst kenasti meie kultuurituumi paigutuv. Nutikas valik, seda
enam, et kirjastus on mulle suhteliset tundmatu (NyNorden).</div>
<div style="line-height: 100%; margin-bottom: 0cm;">
<br />
</div>
<br />
<div style="line-height: 100%; margin-bottom: 0cm;">
Seega igati huvitav
üllatus ja soovitan ka teisel lugeda. Tõsi, veidi robustne ta ju
on, aga aegajalt ongi ehk tarvis kaunishingi tuulutada...</div>
kiiks kuubishttp://www.blogger.com/profile/15713675511238284804noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-3629854398660530022.post-25581107068502352752016-04-11T12:07:00.002-07:002016-04-11T12:07:30.353-07:00P. Pomerantsev "Tõde ei ole olemas ja kõik on võimalik"<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEguJLgem2VaGUV8EYX_6XFKLVqBu0hPUAfB2mvf9p5585SsHwnoMIXpFq9ebuepUQHRJ3hiS5w1Gf0e-uxEhfSBemc4brUS1PPdBVdVBmiz-OB_xqdwHnOGH0owEnA9VSEzP6KM9L_9-Vw/s1600/t%25C3%25B5de-ei-ole-olemas-ja-k%25C3%25B5ik-on-v%25C3%25B5imalik.jpg" imageanchor="1" style="clear: right; float: right; margin-bottom: 1em; margin-left: 1em;"><img border="0" height="200" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEguJLgem2VaGUV8EYX_6XFKLVqBu0hPUAfB2mvf9p5585SsHwnoMIXpFq9ebuepUQHRJ3hiS5w1Gf0e-uxEhfSBemc4brUS1PPdBVdVBmiz-OB_xqdwHnOGH0owEnA9VSEzP6KM9L_9-Vw/s200/t%25C3%25B5de-ei-ole-olemas-ja-k%25C3%25B5ik-on-v%25C3%25B5imalik.jpg" width="127" /></a>Lugesin selle raamatu tutvustust kusagilt lehest mõnda aega tagasi. Tundus huvitav, kuid, nagu uute raamatukogu raamatutega alati on, oli ka see sellel hetkel välja laenutatud. Kuid veidi kannatlikkust ja ühel kaunil päeval oligi ta tagastatud raamatute riiulis...<br />
<br />
Peter Pomerantsev on noor Inglismaal üleskasvanud venelane, kes huvi pärast satub tööle Venemaale tegema kohalikele telekanalitele dokumentaalfilme. Selle vältel kohtub ta aga väga erinevate inimestega, kelle lugude kaudu põimituna oma kogemustega räägib noormees tänapäeva Venemaa igapäevaelust: meedia mõjust rahva lollitamiseks, poliitikute kahepalgelisusele, prostituutide elust, sektide mõjust õnne otsimisel, kaunite naiste igipõlistest hirmudest kaotada oma "<i>sugardaddy</i>" jne.<br />
<br />
Hoolimata kirjust karakteriteampluaast on raamat tegelikult väga nauditav ja kiiresti liikuv ning jätab üsna usutava mulje. Autor on ennast piisavalt tagasi tõmmanud ja lasknud värvikatel tegelaskujudel esile kerkida, olles samas oma tegevusega kogu aeg taustal siiski olemas. See on üsna sümpaatne tasakaal ja seetõttu on raamatut raske käest panna. On kohati absurdsuseni kalduvaid mahhinatsioone, mille puhul jääb üle ainult mõelda, et see on piisavalt haige, et seda lihtsalt oma peas välja mõelda. Näiteks lugu väikekoha gängsterist, kes on endast teinud kohalikus väikelinnas tõelise ristiisa, kuid samas magab ta öösiti autos, et mitte politseile vahele jääda. Või rikastele meestele saamise kursused. Kas tõesti saab sellise asja peale tulla?!?<br />
<br />
Seega oma aususes relvitukstegevalt muhe lugemine. kiiks kuubishttp://www.blogger.com/profile/15713675511238284804noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-3629854398660530022.post-6322931339948938632016-04-11T11:45:00.002-07:002016-04-11T11:45:29.586-07:00A. Davis "Kingakuninganna"<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhvObKZ8aLH2h6gm3HvCzMPNGZ9ADF6-bQBB8ljLUXTNCLu-GPLcQ7kAa-cNoeb_67RGVnkZoGr7AmRqH4k0W5HyLvE6WelQhqmq11aw2Q7i5Gz2yISQK_amXhWbYqWPLaqHqN81JPWpvE/s1600/kingakuninganna.jpg" imageanchor="1" style="clear: right; float: right; margin-bottom: 1em; margin-left: 1em;"><img border="0" height="200" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhvObKZ8aLH2h6gm3HvCzMPNGZ9ADF6-bQBB8ljLUXTNCLu-GPLcQ7kAa-cNoeb_67RGVnkZoGr7AmRqH4k0W5HyLvE6WelQhqmq11aw2Q7i5Gz2yISQK_amXhWbYqWPLaqHqN81JPWpvE/s200/kingakuninganna.jpg" width="136" /></a>Mõni raamat jääb mõtteisse. Mõni raamat jääb silma. See raamat jäi silma: intrigeeriv sisu, omapärane pealkiri... Ja te imestate?<br />
<br />
Genevieve on noor nägus naine, kes 1920ndate Pariisis oma elu naudib: rikas abikaasa, kaunis välimus, võimalus igale oma tujule järgi anda... Mida sa hing veel ihkad? Kuid selle kõige taga on naise hing tühi, mida ta täidab oma kirega kingade vastu. Ja me ei räägi siin mingitest Hiina originaalidest, vaid tõelisest käsitööst, mis on tõepoolest ainulaadsed igas mõttes. Ja kui Genevieve lõpuks armub kingameistrisse Paolosse, kes naist pilkavat näib, satub naine mängu, kus tal on võita kõik ja kaotada terve maailm. Eriti saladusega minevikust, mis teda taas kummitama tuleb.<br />
<br />
Esimene peatükk tekitas minus ebamäärast nõutust - kas tõesti olen ma oma arvamusega seekord nii mööda pannud? Seda ennekõike sellise suur-gatsbyliku ekstravagantsuse tõttu - glamuursed peod, luksuslik eluviis, ainukeseks mureks tundeelu ja skandaalid. See tundub nii kohutavalt eluvõõras ja paneb mu kuidagi nõutult õlgu kehitama. Kuid see raamat on veidi maisema stiiliga ja näitab seda ülevõlli ilumaailma ehk veidi realistlikumas võtmes. Ja mida rohkem edasi lugeda, seda huvitavamaks läheb, sest raamatu ülesehitus ega tegevusliin ei ole kuigi läbinähtav, mistõttu on teos just eriti lõpus väga kaasahaarav. Samuti tuleb välja asjaosaliste võlts tundeelu ja võimetus reaalsusega leppida, mis teeb nad oma keerulises intriigidemaastikul pigem marionetiks kui mängujuhiks. Kuigi loomulikult tahavad kõik asjaosalised vastupidist arvata...<br />
<br />
Seega ehk esiti tuimavõitu teos, mis loo arenedes mõnusalt kaasa tõmbab. Soovitan.<br />
<br />
<br />
<br />kiiks kuubishttp://www.blogger.com/profile/15713675511238284804noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-3629854398660530022.post-2332122871967579102016-04-03T08:24:00.002-07:002016-04-03T08:24:56.240-07:00J. Crusie "Mehe ikkest priiks"Tegelikult mõtlesin ma, et viin lihtsalt raamatud ära ja juurde mitagi ei võta - lihtsalt aega ja tahtmist nagu polnud. Aga nagu ikka - raamatukokku sattudes võin mina kiiresti hoogu sattuda...<div>
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhFuAb68BijB_FY6F4o6y_9J7W66GZDlRNPUuSIKusvwZvjgTONjO3itgHBIPl727TVjNZL864SnRkt24L4inb4-Sx9dG8E7YDM5k_T7liOPjmp2YV5KlgdsI4FIQy1W1lq9ftuNzxHwyM/s1600/Allalaaditud+fail+%25281%2529.jpg" imageanchor="1" style="clear: right; float: right; margin-bottom: 1em; margin-left: 1em;"><img border="0" height="200" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhFuAb68BijB_FY6F4o6y_9J7W66GZDlRNPUuSIKusvwZvjgTONjO3itgHBIPl727TVjNZL864SnRkt24L4inb4-Sx9dG8E7YDM5k_T7liOPjmp2YV5KlgdsI4FIQy1W1lq9ftuNzxHwyM/s200/Allalaaditud+fail+%25281%2529.jpg" width="136" /></a></div>
<div>
Pesueht naistekas õpetaja Lucy ja politseinik Zacki armastusloost, mis algab sellega, et naine mehe läbi klobib. Kuna aga naise elu on ohus, siis kolib politseinik (hoolimata ebasoodsast algusest ja kolmest hullumeelsest koerast) naise juurde, et teda kaitsta. Mängu tulevad pommid, lendavad kuulid, renoveerimist vajav köögipõrand ja torisev naabriproua. </div>
<div>
<br /></div>
<div>
Seega polegi nagu suurt midagi siin öelda, kuigi tuleb tunnistada, et oli hetki, kus dialoog oli nii jabur, et ajas itsitama. Kuigi suurt mõttearengut või sügavat hingelist arengut siit loota ei otsi. Eriti moosiseks läks siis, kui pesueht vanapoiss 2-3 päeva pärast naisega kohtumist tolle kätt palub. Võibolla selliseid asju juhtub päriselus ka, aga mind pani selline asjade käik veidi kulmu kergitama. </div>
<div>
<br /></div>
<div>
Seega tore meelelahtus paariks õhtuks, kuid ei midagi enamat.</div>
kiiks kuubishttp://www.blogger.com/profile/15713675511238284804noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-3629854398660530022.post-66400927347718116952016-04-03T06:46:00.002-07:002016-04-03T06:46:14.354-07:00D. Ariely "Irratsionaalne inimene: kuidas me teeme oma igapäevaseid otsuseid"<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEi9Wqj9smr0qq2yZuE2kIt5FwTAorXrrWZgR6JElE-YTqFDhSCmvmCV3DP3JkzlqTjkOh96PVLmmEYwFfDUhXE3Y6Zv4blFJuQHqY96Taq30AX4MeYF6PQoXHeHMsVfbWj6LJj1NIElGnM/s1600/Allalaaditud+fail.jpg" imageanchor="1" style="clear: right; float: right; margin-bottom: 1em; margin-left: 1em;"><img border="0" height="200" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEi9Wqj9smr0qq2yZuE2kIt5FwTAorXrrWZgR6JElE-YTqFDhSCmvmCV3DP3JkzlqTjkOh96PVLmmEYwFfDUhXE3Y6Zv4blFJuQHqY96Taq30AX4MeYF6PQoXHeHMsVfbWj6LJj1NIElGnM/s200/Allalaaditud+fail.jpg" width="140" /></a>See raamat on mul ammu kodus raamaturiiulis seisnud. Kuidagi aga ei ole tahtnud seda kätte võtta ja läbi lugeda. Ilmselt pole õiget hetke või tunnet olnud. Ma olen lihtsalt koledal kombel laisk olnud ja kui nädala keskel suures mahus teadusmaterjale lugeda, siis pärast seda ei suuda ühtegi paberkandjat enam pikalt tõsiselt võtta. Selle raamatu lugesin suuresti läbi aga süümetundest, kuna see oli minu käes kuid ja lõpuks tundus see juba tobe - raamatu valge kaas vahtis mind justkui pilgates riiuliservalt.<br />
<br />
Professor Airely't huvitab inimeste käitumismotiivid ja ta on püüdnud neid läbi erinevate katsete kaardistada ja lahtimõtestada. Alates otsuste tegemisest pubis oma joogi valimisel, platseeboefektist kuni hinna ankurdamise mõjust inimeste käitumisele. Olles ise üsna värvikas karakter ja huvitava ajalooga isik, on Arielyl palju fantaasiat ja meelekindlust erinevate katsete läbiviimisel, ida ta raamatus väga oskuslikult ka demonstreerib.<br />
<br />
Kuigi inimekäitumine ja selleks tehtavad katsed on väga põnevad, siis on nendest tuimalt raamatust lugemine päris tüütu. Ja omajagu selliseid teadusliku suunistlusega tarbimiskäitumise raamatuid olen lugenud mitmeid (näiteks <a href="http://lugemisarhiiv.blogspot.com.ee/2012/02/b-goldacre-pahateadus.html">see </a>ja <a href="http://lugemisarhiiv.blogspot.com.ee/2013/06/p-underhill-miks-me-ostame-ostuteadus.html">see</a>), siis hoolimata hoogsast kirjasulest ja põnevast üldloost, jäi sisuline pool suurest Ariely katsete üldise kirjeldamise tasemele ja laiemaid üldistusi oli vähem. Seega oli mul raske kuidagi raamatuga suhestuda ning luua enda jaoks tõelist lugemiselamust. Pigem pani õlgu kehitama ja mõtlema, et "mis ma nüüd sellest siis õigupoolest sain?" Ma ei tea, kas oli aeg vale või lihtsalt ei olnud see minu raamat...<br />
<br />
Seega jättis teos mind laias laastus külmaks ja ega ei oskagi rohkem midagi kosta...<br />
<br />
<br />kiiks kuubishttp://www.blogger.com/profile/15713675511238284804noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-3629854398660530022.post-8131647453539762212016-03-31T22:30:00.000-07:002016-03-31T22:30:07.372-07:00W. S. Maugham "Kangelane"<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEi0zkiippgz7z_nGcB18FGo9oGC00r7NWkzetT40ikJ_jzzGgELPi-ADpba4SQ6dMA_eNOyqWTOov1ZTWzgAnIdsY_ms5JrWH_4uSvhxAH7N2T0mVZW9nQNwqx6fTJRKMDebFqTXbSLMik/s1600/9789949934225.jpg.jpg" imageanchor="1" style="clear: right; float: right; margin-bottom: 1em; margin-left: 1em;"><img border="0" height="200" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEi0zkiippgz7z_nGcB18FGo9oGC00r7NWkzetT40ikJ_jzzGgELPi-ADpba4SQ6dMA_eNOyqWTOov1ZTWzgAnIdsY_ms5JrWH_4uSvhxAH7N2T0mVZW9nQNwqx6fTJRKMDebFqTXbSLMik/s200/9789949934225.jpg.jpg" width="138" /></a>Maughami raamatuid on pea igas raamatukogus üks-kaks lauditäit. No ikka meeletult. Ja seal on palju novellikogusid, romaane, jutukesi. Seega palju ja seinast seina. Ma ise ei ole kunagi tema kirjutatu vastu suurt huvi tundnud, kuid seekord mõtlesin, et miks ka mitte - kui nii palju kirjutanud on, siis ilmselt on asjal ka jumet.<br />
<br />
James Parsons on noor ohvitser, kes naaseb pärast Buuride sõda koju. Kodus ootavad teda armastavad vanemad ja mõrsja Mary, kellega James kihlus enne sõtta minekut. Kuid viis aastat eemalolekut on noormehega teinud oma töö - miski ei tundu enam olevat selline, nagu ta mäletas, eriti tema kiindumus Mary vastu. Sõjas olles kohtus ta oma kolleegi naisega, kellesse James meeletult armus, kuigi härrasmehelikult tõmbab ta sellest daamist eemale. Aga kohtumine oma pruudiga paneb mehe mõistma, et ta peab kihluse katkestama. Ta teeb seda, mis paneb kodukandi inimesed šokeeritult õhku ahmima ning murrab nii tema vanemate kui pruudi südame. Sellele järgnenud Jamesi eneseotsingud viivad ta aga järjest läbimõtlematute sammudeni, mis päädib noormehe vabatahtlikult surma astumisega.<br />
<br />
Üsna lihtne lugemine, kuhu Maugham on püüdnud koondada natuke midagi kõigile: naistele tundeelu, skandaali ja õrnu tundeid, meestele sõda, härrasmehelikkuse dilemmasid ja eetikaküsimusi. Raamatu õhustik on juba ette üles ehitatud tugevale vastuseisule inimese ja kogukonna veendumuste osas. Kumb siis peab peale jääma: kas kindlate reeglite järgi toimiv ühiskond või indiviid oma soovide ja unelmatega. Maughami versioonis ei suuda üksikisik survele vastu panna, kuid kui mõelda tänapäeva ühiskondlikele trendidele, siis on mõttemaailm vist nii palju muutunud, et individualism on juba inimlik põhiõigus. Ühtlasi on raamatus väljatoodud karakterid üsna selgepiiriliselt ning autor positsioneerib neid väga kindlalt ja isikupäraste omadussõnadega. Eriti huvitavalt loob ta Mary tegelaskuju, kes ühtede arvates on tõeliselt tark ja heasüdamlik, kuid teiste arvates naiivne ja jäik. Mine siis võta kinni, milline on Mary tegelikult... Teine aspekt, mis raamatust läbi käib on sõda ja ennekõike sõja mõju sõdurite lähedastele. Pea kõik kandvad meestegelaskujud on sõdurid, kes arutlevad omavahel sõjapidamise loobumise võimalustest.<br />
<br />
Seega veidi ehk liiga läbinähtavalt üles ehitatud, aga üldjoontes piisavalt köitev, et paar õhtut kenasti ära sisustada.kiiks kuubishttp://www.blogger.com/profile/15713675511238284804noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-3629854398660530022.post-13470334448051113742016-02-29T11:05:00.002-08:002016-02-29T11:05:42.477-08:00K. Pajumaa "Jalutuskäigud sisekosmoses"<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjSQU64UfeDmeDud2ukWpehFnVU66SKlDc_cmEMA7XFN6gIAGcedwmm5_G4b7giq4r-nkY0jbHnCxtxISKN3-T6X_zbGWPIGkox9d6GwzAPapIkDeD3BdkLc7UaCBeCsfNftuaiSDdDIro/s1600/9789949528806.jpg.jpg" imageanchor="1" style="clear: right; float: right; margin-bottom: 1em; margin-left: 1em;"><img border="0" height="200" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjSQU64UfeDmeDud2ukWpehFnVU66SKlDc_cmEMA7XFN6gIAGcedwmm5_G4b7giq4r-nkY0jbHnCxtxISKN3-T6X_zbGWPIGkox9d6GwzAPapIkDeD3BdkLc7UaCBeCsfNftuaiSDdDIro/s200/9789949528806.jpg.jpg" width="141" /></a>Mõnda aega tagasi oli mul väga keeruline aeg. Elasin raskelt läbi muutusi oma elus ja (tõelisele raamatukoile kohaselt) tuhlasin veidi eneseabi raamatutes, et veidigi enesekindlust ja tuge saada. Seesinane raamat jäi mulle aga ühest blogist silma ja hakkasin jälgi ajama. Mingil hetkel sattusin raamatukokku ja uitasin riiulitevahel ringi ning... Seal ta oligi!<br />
<br />
Pajumaa raamat ei ole tervikteos selle klassikalises võtmes. Pigem on see tema blogi populaarsemate postituste kogumik, kus lahatakse kaunis inimlikke teemasid: elu, armastus, viha, õnn, areng, eneseotsimine jne. Tekstid on arutlevad ning lähtuvad pigem isiklikust arengusoovist. Autorit on kogu aeg tunda ja ta on kohal, selles ei lasta lugejat kordagi kahelda. Teisalt jällegi saab lugeja oma kogemusi tema omadega võrrelda.<br />
<br />
Raamat kõnetas mind mingitel hetkedel rohkem, teistel vähem. Ilmselt on see seotud sellega, et lihtsalt mõned/teemad asjad läksid minust mööda, sest nad ei haakunud minuga. Võibolla seetõttu, et ma olen naine. Võibolla seetõttu, et mul puudub kogemus. Võibolla seetõttu, et kuidagi väga utoopiaks kiskus. Ma ei tea, mis see põhjus oli, kuid see on tõesti väike probleem. Üldmulje raamatust oli tegelikult täitsa hea. Tekstid üsna lühikesed, neid oli lihtne lugeda ja mulle meeldis autori argumenteerimisoskus. Eriti kõnetas mind idee meelerahu otsimisest õnne asemel ja valikute tegemise võimalusest selle käigus ning ideest, et ole teadlik oma tunnetest, kuid ära lase tunnetel oma elu valitseda. Kindlalt saab negatiivse hinnangu aga raamatu formaat - püüdke ise ennast mugavalt oma lugemispessa tõmbudes rasket kriitpaberile trükitud kobakat lugemisvarana nautida.<br />
<br />
Seega üldjoontes täitsa hea raamat kasvõi lihtsalt eluliste asjade üle arutlemiseks.kiiks kuubishttp://www.blogger.com/profile/15713675511238284804noreply@blogger.com2tag:blogger.com,1999:blog-3629854398660530022.post-77182680021797001662016-02-18T23:01:00.002-08:002016-02-18T23:01:32.846-08:00H. Barnes "Hannibal: Peterburi moorlane"Ma ei kujuta ette, et peaksin endale huvipakkuvaks ajaviitekirjanduse tarbeks inspiratsiooni otsima raamatukogu andmebaasist. Selles mõttes on riiulite vahel luuramine ja õige energia äratundmine minu arvates hoopis tõhusam, sest vahel satub asjade otsa, millest isegi ei teadnud, et need olemas on. Seesinane raamat on üks näide sellest.<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjMoWR5RqL3v2jOO9dUsgW3xnIyH-wqNrQZ5-s9QT1Wj-4GG09BHUI2fF-jmmCKLkJiztqx5OPwV9l5ERjhtUs359ozIaoLAo_y-Bd7JSs5FWn93xAgcxCJ-vOBO7dmKFKfQE0tdCwMWcE/s1600/4121.jpg" imageanchor="1" style="clear: right; float: right; margin-bottom: 1em; margin-left: 1em;"><img border="0" height="200" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjMoWR5RqL3v2jOO9dUsgW3xnIyH-wqNrQZ5-s9QT1Wj-4GG09BHUI2fF-jmmCKLkJiztqx5OPwV9l5ERjhtUs359ozIaoLAo_y-Bd7JSs5FWn93xAgcxCJ-vOBO7dmKFKfQE0tdCwMWcE/s200/4121.jpg" width="136" /></a></div>
<div>
<br /></div>
<div>
Hannibal käesoleva eluloo kontekstis ei ole mitte see kurikuulus maadevallutaja ja valitseja, vaid hoopis tsaar Peeter Suure mustanahaline kasupoeg, kes juhtumisi on ka A.Puškini esiisa. Raamatus on püütud selle omal ajal väga silmapaistva intellektuaali ja riigitegelase elule veidi valgust heita alates tema juurte otsimisega Kesk-Aafrikas, seiklustega valgustusaja Pariisis ning lõpetades keerulise isikliku eluga meie väikesel Maarjamaal. Asjale lisab muidugi vürtsi asjaolu, et tegu on mustanahalisega, kes toonases kultuurilises kontekstis tõuseb selgelt esile kui insenerimõtlemisega haritlane, ning tema sugulus Puškiniga, kes on püüdnud oma eripärasest esiisast lausa romaani kirjutada (tõsi, kahjuks ebaõnnestunult). </div>
<div>
<br /></div>
<div>
Raamatu idee on tõesti põnev, kuid kahjuks ei ole teostus minu arvates kuigi õnnestunud. Autor annab küll püüdlikult ülevaate kirjeldades tausta, käies läbi erinevad kohad ning tühimikke võimalike loogiliste arutlustega täites, aga see ei ole kuidagi loomulik ega orgaaniline. Ma ei tea, kas on asi aurotis või teksti eestinduses, aga see ei köida. Veenab oma faktiliste nüanssidega ja tehtud töö mahuga, aga raske on näha teksti taga seda indu. Ma ei tea, ma ei oska seda ilmselt kirjeldada, aga midagi selles raamatus oli kohutavalt mööda. Samuti on kohati näha otsetõlkimisest tingitud tekstijäikust ning ka paar näpuviga on sisse lipsanud. </div>
<div>
<br /></div>
<div>
Seega temaatiliselt intrigeeriv, aga kui tahate hea kvaliteediga teksti nautida, siis ma pigem ei soovitaks. </div>
kiiks kuubishttp://www.blogger.com/profile/15713675511238284804noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-3629854398660530022.post-28915382867908138162016-02-18T22:42:00.000-08:002016-02-18T22:42:09.118-08:00G. Simsion "Naiseotsing"<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjFdgXdxdDCqRqAJ0A44uKSSFjl5IBBaKPo-aElNLx2POhZkaZbC5D3onisgPuy7D1tSxchyBbSuShNHgYWAUqKWHMuAgW6FhFAbityTiPytwS2IszgPQtuOqKMnvLIvQoH6rwlqsMIhVc/s1600/9789949525355.jpg.jpg" imageanchor="1" style="clear: right; float: right; margin-bottom: 1em; margin-left: 1em;"><img border="0" height="200" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjFdgXdxdDCqRqAJ0A44uKSSFjl5IBBaKPo-aElNLx2POhZkaZbC5D3onisgPuy7D1tSxchyBbSuShNHgYWAUqKWHMuAgW6FhFAbityTiPytwS2IszgPQtuOqKMnvLIvQoH6rwlqsMIhVc/s200/9789949525355.jpg.jpg" width="135" /></a>On veidi tobe, et vahel raamatukogus riiulite vahel nuuskides lihtsalt mõni asi tekitab küsimusi. Ja kuna ma olen uudishimulik inimene, siis ma lihtsalt tahan teada. See raamat on suhteliselt lihtsakelise kujundusega ning ei ütle suurt midagi. Raamatu tutvustus on aga kaunis põnevalt üles ehitatud ja mõtlesin proovida.<br />
<br />
Raamat räägib üliintelligentsest geneetikaprofessorist Don Tillmannist, kes otsustab, et ta on piisavalt vana ja on aeg endale kaasa leida. Kuna Don on aga veidi ebaharilik inimene nii oma mõtlemises kui tegudes, siis läheneb ta ka naiseotsinguile väga omapäraselt. nimelt teeb ta küsimustiku ja palub naistel sellele vastata. Ühel kohtinguõhtul saab ta tuttavaks aga Rosiega, kes on kõike seda, mida Don ei taha: lärmakas, alkoholitaritaja jne. Rosie vajab aga abi, sest ta tahab üles otsida oma isa. Kuid selle seikluse vältel tunnevad nad üksteisega järjest tugevamat seost.<br />
<br />
See on nagu naistekas, ainult mehe kirjutatud. Ehk siis see on romantiline meestekas ilma grandisoossete suguelu kirjeldusteta ning väga sügava emotsionaalse virrvarrita. Sellise tonaalsuse raamatus tingib juba ainuüksi teose ülesehitus, kus peategelane on ilmselt Aspergeri sündroomiga, sest tema sisemonoloogist kumab läbi emotsioon, kuid samas on ta justkui võimetu seda väljendama. Kõike kirjeldatakse analüütilisel, teaduslikul ja distanseeritud moel. Veidi sheldoncooperlik, kuid ilmselt see müüb. Raamat ise aga minu jaoks kuigi meeldejääv ei olnud, sest põhinüanss jäi mina-karakteri ebatavalise sisemonoloogi peale ning teised tegelased olid selle juures pigem statistid. Tõsi, areng ja arutelu olid piisavalt köitvad, et ma olin välmis terve raamatu läbi lugema, kuid emotsiooni või olulist meeleliigutust see minus ei tekitanud.<br />
<br />
Seega loetav raamat, aga oluliselt raputavaks kirjatükiks ma seda ei pea.kiiks kuubishttp://www.blogger.com/profile/15713675511238284804noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-3629854398660530022.post-64189792906978274012016-02-18T22:18:00.002-08:002016-02-18T22:18:30.757-08:00K. Hosseini "Tuhat hiilgavat päikest"<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjsLCuirqtxba8rwM6ScftHoLaO4cgOE4cnOX4bjxZQHTPW3fEf5-tc7LlPUFgu6xdtYRFrXx4fwbvRYT8T-owIeJOgKmf_muni7abJJxPKbv4gaXdSeZn2WfZTo8vPLbhbiSN3X1jfqiQ/s1600/9789949444595.jpg" imageanchor="1" style="clear: right; float: right; margin-bottom: 1em; margin-left: 1em;"><img border="0" height="200" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjsLCuirqtxba8rwM6ScftHoLaO4cgOE4cnOX4bjxZQHTPW3fEf5-tc7LlPUFgu6xdtYRFrXx4fwbvRYT8T-owIeJOgKmf_muni7abJJxPKbv4gaXdSeZn2WfZTo8vPLbhbiSN3X1jfqiQ/s200/9789949444595.jpg" width="127" /></a>Hosseini <a href="http://lugemisarhiiv.blogspot.com.ee/2014/10/k-hosseini-lohejooksja.html">eelmine raamat</a> raputas mind sügavalt. See oli väga valus ja ilus raamat ning tundsin, et ei suuda kohe samas tempos jätkata. Seega andsin endale aega ning nüüd tundus, et on aeg küps tema teise raamatuga proovida. Mõtte teostus aga eeldas veidi eeltööd ja raamatujahti erinevates raamatukogudes, kuid lõpuks ma ta leidsin... Vedelemas tagastatud raamatute hunnikus, kust ma ta päästsin.<br />
<br />
Mariam on vallaslaps ja Afganistanis islami kogukonnas on selline asi suur häbi. Elades emaga oma nürimeelset elu, kus ainukesed helgemad hetked on isa külaskäigud, ei mõista tüdruk, miks ta ei tohi paljusid asju teha. Ühe hetkega kogu see rahulik elu haihtub ning Mariam pannakse mehele Kabulist pärit kingsepale Rashidile, kelle kibestumus paneb pitseri nende abielule. Laila on nende naabruses elav viieteistkümneaastane neiu, kes kaotab ühel hetkel kõik oma elus ning kelle elu saab Rashidi ja Mariamiga seotud. Kuivõrd vabatahtlikult, kuivõrd sunniviisiliselt, on juba lugeja otsustada. Kahe naise vahel tärkab hoolimine, mille tugevus on raske mõõta, kuid mis tõestab ennast tegudes. Ka sellistes, mille puhul on raske anda hinnaguid.<br />
<br />
Hosseini raamatud on tugevad ja mõjusad. Tema oskus luua karaktereid ning panna nad olukorda, kus inimlikkus ja armastus tõusevad ka uskumatutes kohtades esile kui väärtused, mida ei saa ega tohi alavääristada, on absoluutselt vaimustav. Tegelaskujude arenguteest rääkides on küll veidi tunda, et naistest räägib mees (no alateadlikult tajud selle ikka kuidagi ära), aga suures plaanis see ei häirinud. Mõjususe osas pean tunnistama, et "Lohejooskja" üllatas rohkem, kuid see ei tähenda, et selle loo karakterid ei jääks hinge kinni ja mõtteisse kummitama.<br />
<br />
Kui mõelda aga inimsuhete peale, siis sellised raamatud on nagu õpikud - kogu aeg kummitab peas mõte "Aga mida teeksin mina?" Naisena või isegi noore tüdrukuna kaotada oma lähedased tugevalt patriarhaarses kultuuris ei jäägi suurt muud üle kui leppida oma saatusega. Leppida alandustega, painduda peksmise, vägivalla ja mõnituste ees, sest kuhu olekski sul minna, kui keegi kusagil sind ei oota? Kõige hullem vast on minu jaoks see, kui kaob lootus parema homse ees ja, vaadates kahe naise eluteed, jääb ainult üle küsida, kuidas selline usk üldse nendes tingimustes püsima sai jääda? Kõige hullem oli minu jaoks raamatus ehk Afganistani elu-olu kirjeldus erinevate valitsejate valguses ning selle ehe näide oli sünnitushaigla kirjeldus. See oli juba ainuüksi oma ideelt nii õõvastav, et pidin raamatu üheks päevaks kõrvale panema. Absurdne on, et selline ongi elu. Küsitav on, kas me peame sellega leppima.<br />
<br />
Ilus, aga väga valus raamat.kiiks kuubishttp://www.blogger.com/profile/15713675511238284804noreply@blogger.com1tag:blogger.com,1999:blog-3629854398660530022.post-72422601104301681372016-01-18T12:05:00.001-08:002016-01-18T12:05:24.780-08:00J. Niven "Elu helged paigad"<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjyuVI9yITMsU1pJ-O0NVMhyphenhyphenWCOqYsXfzwS8Jrdb1mKIXIpzASJv2zAIwhHpIJ-eQkr992RptqqgeGdci12PY3vDRNjr-UmS0hKUnBOWAxhsTOqk4mebMtmCHMvemhwS8ApgaDz_M4KNAg/s1600/9789949278305.jpg" imageanchor="1" style="clear: right; float: right; margin-bottom: 1em; margin-left: 1em;"><img border="0" height="200" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjyuVI9yITMsU1pJ-O0NVMhyphenhyphenWCOqYsXfzwS8Jrdb1mKIXIpzASJv2zAIwhHpIJ-eQkr992RptqqgeGdci12PY3vDRNjr-UmS0hKUnBOWAxhsTOqk4mebMtmCHMvemhwS8ApgaDz_M4KNAg/s200/9789949278305.jpg" width="133" /></a>Ma ei olnud sellest raamatust mitte õhkagi kuulnud, sest see lihtsalt käis minust kuidagi kaugelt mööda. Ei tööta ju enam koolis ning ilukirjandus on minu hobi. Selle raamatu aga valisin uudiskirjanduse riiulist jälle oma kõhutunde pealt välja, kuigi tuju selliseks hollywoodyliku ilusloo vastu hetkel polnud.<br />
<br />
Theodore Finch on veidrik, kes teeb absoluutselt kõike, mis pähe tuleb. Tahab, käitub nagu Inglismaalt pärit bändimees. Tahab, kannab koolis supermehe kostüümi. Justkui vaba hing, mida ei anna kuidagi taltsutada. Kuid Finchi pealtnäha vabal ja kaootilisel elul on ka varjupool, millest teavad ainult väga vähesed inimesed - tema pikkadest masendushoogudest, kus muidu hullumeelne üle kooli kloun Finch on justkui omaenda vari. Pärast ühte pikka Une perioodi (nii nimetab masendushooge noormees ise) ronib ta kooli kellatorni, et sealt alla hüpata, kuid tuleb välja, et ta pole seal üksi. Ka Violet, kooli üks populaarsemaid tüdrukuid, on kellatornis ja tundub, et ka tema tahab enesetappu sooritada. Vaatepunkti küsimus, kumb kumma päästab, kuid sellest kohtumisest kasvab välja armastuslugu, mis on ühest küljest küll väga ilus, kuid vahel sellest lihtsalt ei piisa...<br />
<br />
Ma ei ole noorteromaanide suur austaja. Kuidagi kipuvad nad alati minema sinna sügavasse süngusesse, kus kas tegeletakse mingite negatiivsete probleemidega äärmiselt sünges võtmes (alko, narko, halvad sõbrad jne) või võitlevad seal surematu armastuse nimel libahundid, vampiirid või muud müstilised elukad. See raamat räägib ka küll üsna süngest teemast, sest enesetapud ei ole mingi nurga pealt helge teema, kuid sellest räägitakse ilusalt. Kõlab kaunis jaburalt, kuid ometigi nii ma seda lugu näen. Seda ilmselt selle sünge tulemuse helgetest toonidest. Jah, eht-hollywoodilik, aga samas vahel on ka sellist asja hea näha. Ja kui ma veel töötaksin koolis, siis ma kohe kindlasti soovitaksin seda raamatut. Nii poistele kui tüdrukutele, kuna loos esitatakse nii Violeti kui Finchi vaatepunkte asjadele. Samuti on raamatu keelekasutus ja Niveni kirjutamisstiil tõepoolest lihtne ja köitev. Eriti tähenduslik on minu jaoks Finchi ärkveloleku 13. päev, kus ta loetleb üles võimalused, kuidas olla ärkvel - ma arvan isegi, et laias laastus on need asjad, mida peaks kõik inimesed endale aegajalt meelde tuletama, sest need on ehk need sügavamad põhjused, miks tõesti püsida ä(Ä)rkvel. Ärkvel elus selle kõige otsesemas mõttes.<br />
<br />
Seega mulle see raamat tõesti väga meeldis ja soovitan teilgi seda proovida. Te võite üllatuda...kiiks kuubishttp://www.blogger.com/profile/15713675511238284804noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-3629854398660530022.post-32513877853491514212016-01-17T11:51:00.002-08:002016-01-17T11:51:35.341-08:00H. Murakami "Norra mets"<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgiV-ADBp10PnPHQL7M3G3C1gAundpSvhu7X-D4QM_cGt4lPQJAE2LuWsfaGidKTes21ukXolwAc96R9Kg2tcZDzYML8YzhXdyIKr9AfZ8N7Vyl2JL3ZVaZXidtRnGw1OYlKWhsfnY5rdg/s1600/%2527.jpg" imageanchor="1" style="clear: right; float: right; margin-bottom: 1em; margin-left: 1em;"><img border="0" height="200" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgiV-ADBp10PnPHQL7M3G3C1gAundpSvhu7X-D4QM_cGt4lPQJAE2LuWsfaGidKTes21ukXolwAc96R9Kg2tcZDzYML8YzhXdyIKr9AfZ8N7Vyl2JL3ZVaZXidtRnGw1OYlKWhsfnY5rdg/s200/%2527.jpg" width="139" /></a>Haruki Murakami on kindlasti elav klassik ja iga raamatukoi "must read" listis. Või vähemalt peaks temaga mõne raamatu kaudu tutvust tegema. Mina olen seni lugenud ainult ühte <a href="http://lugemisarhiiv.blogspot.com.ee/2014/07/h-murakami-elevant-haihtub.html">novellikogumikku</a>, kuid sõbranna on mitmeid kordi ka "Norra metsa" soovitanud. Varem pole aeg õige olnud, kuid nüüd tundsin, et aeg ja soov on paigas - siht selge suundusingi raamatukokku.<br />
<br />
Toru Watanabe, raamatu mina-tegelane, meenutab oma noorust ja toonaseid inimsuhteid. Loo keskmes on tema noorpõlvesõbra Kizuki kunagine tüdruksõber Naoko, keda Watanabe Tokyosse ülikooli õppima minnes uuesti kohtab. Suhted Naokoga on aga keerulisemad kui algselt arvatud ning see kohtumine tõmbab käima omapärase tunnetemängu, mille keskmes on armastatu ja armastuse kaotamine. Watanabe ja tema kaasteelised sellel teel on igaüks olenemata vanusest omal veidral moel elu tundma õppimas ning selle vahele mahub nii hullumeelsus, seks, mängulust, kaasa minemine kui teel olemine nii otseses kui kaudses mõttes.<br />
<br />
Ma ei liialda kui ütlen, et see raamat tõesti on väärt lugemist. Ainuüksi Murakami stiil juba on oma lihtsuses köitev, et see muudab lugeja koheselt relvituks. Jaapani mentaliteedile kohaselt ei ole siin liigset sõnavahtu, raskepäraseid karaktereid, ülemäära enesekindlaid emotsioone ega hinnanguid. Puhas ja karge nagu äsjasadanud lumi kogu oma siiruses. Ma arvan, et see ongi ehk asja võti - hoolimata karakterite hingesegadusest on lugu ise selgelt kirja pandud. Tegelaste juures jääb Naoko olemus lõpuni mõistmatuks nii lugejale kui mina-tegelasele ja ilmselt ongi see taotluslik, sest enesetapu ja hullumeelsuse juures hõljub kasvõi alateadlikult nö "normaalse" inimese peas küsimus "Miks?" Raamatu keskmes olev armunute vahel oleva tõelise tunde püüdlik tabamissoov jääbki selles mõttes ainult soovunelmaks, sest ühest küljes on füüsilised ihad (mis on oma rahuldamisel lihtsad ja sõltuvad suuresti ainult ettevõtlikkusest), kuid teisalt koorub välja see, et hoolimata soost on kõigi sügav soov selle sügavama vaimse seose järgi. Ma ei teagi, kas see on armastus, aga see on ilmselt mingi äratundmine, omaks võtmine, mõistmine või vastastikune julgus olla aus, et kõige intiimsemal ja sügavamal tasandil oma maske langetades. Sest kui süda avada, siis saab ju tõeliselt terveks... Vähemalt usutakse seda Ami pansionaadis, kus Naoko tasakaalu püüab saada...<br />
<br />
Ma pean seda raamatut soovitama, sest see lihtsalt on väga ilus lugu.kiiks kuubishttp://www.blogger.com/profile/15713675511238284804noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-3629854398660530022.post-43467037300845609972016-01-17T08:11:00.001-08:002016-01-17T08:11:40.581-08:00N. Koch "Õhtusöök"<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEj3937kisI335Z48iodEpDUw4l4LsSl2-nT_h5hf1ZjRlpG8lnWeJLpCDXmhyphenhyphenCpwuiT2nZqS6jcGI-D3y57LBl_-VxTqo90jfdofu6wQaVO1mDh6mLfV9gHDgWDt9GxUCX_WhCqz2ab0P0/s1600/9789949550661.jpg" imageanchor="1" style="clear: right; float: right; margin-bottom: 1em; margin-left: 1em;"><img border="0" height="200" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEj3937kisI335Z48iodEpDUw4l4LsSl2-nT_h5hf1ZjRlpG8lnWeJLpCDXmhyphenhyphenCpwuiT2nZqS6jcGI-D3y57LBl_-VxTqo90jfdofu6wQaVO1mDh6mLfV9gHDgWDt9GxUCX_WhCqz2ab0P0/s200/9789949550661.jpg" width="128" /></a>Juba mõni aeg tagasi nägin lehtedes olevate raamatututvustuste juures ka selle raamatu pilti. Kokkuvõtet lugedes jääb mulje, et üks perekonnalugu, mis kuidagi justkui ei sütita, aga midagi seal nagu on. Piisav selleks, et tekitada tunne, et no ehk siiski? Seega koduraamatukogus seda lõpuks köidetuna ka käes hoides otsustasin proovida.<br />
<br />
Iroonilisevõitu mina-tegelane jutustab ühest õhtusöögist oma naise Claire, venna Serge ja vennanaise Babettega. Tema vend Serge on Hollandi peaministriks pürgiv tipp-poliitik, kes valimiseelses poliitkampaanias oma tõusulainet naudib, kuid õhtusöögi arenedes ilmneb, et sellel seni pilvitul teekonnal riigi ühe tippjuhi kohale on tekkinud takistus - nende lapsed on saanud hakkama teoga, mis mõjutab mõlemat perekonda nii kuvandi hoidmise kui eetilisi tõekspidamisi silmas pidades.<br />
<br />
Raamatut lugema asudes ei osanud ma suurt midagi arvata - peategelane tundus omamoodi ninakas ja ennast täis, tema naine ehk liig roosade prillidega maalitud naisideaal, Sergest oli maalitud kui egoistliku s***pea kõikvõimas portree ning Babette oli justkui kaunis aga sisult tühi. Ei inspireerinud kuidagi, aga mind intrigeeris mõte, et mis on siis see asja point ehk milleks on selline lugu kirja pandud. Seega lugesin edasi ja siis hakkasid karakteritelt kihid maha kooruma ja tuli välja see "uba". Kuidas käituksite siis teie, kui teie laps oleks põhjustanud inimese surma - kas tõstate ta süüpinki või hakkate teda kaitsma? Seda olukorras, kus teid on lapsevanemana varem pannud kahtluse alla nii teie oma perekond kui ka ühiskond? Samuti tekib küsimus, et kas normidesse mittemahtuva inimese mõtteavaldused on asi, millele tasub tähendust omistada või on see normist eristumine igati hea, sest lõpeks on ju norm meie ühiste kiiksude absoluutne keskmine? Rääkimata probleemist, et kuivõrd on lapsendatud laps siiski päriselt oma ning kas olulisel momendil eristamine toimub siiski mingil alateadlikul viisil?<br />
<br />
Seega ehk veidi lakoonilise sisututvusutuse taga on hoopis teravamad eetilised küsimused, millega ma loodan, et keegi meist ei pea kunagi silmitsi seisma. Soovitan soojalt!<br />
<br />
<br />kiiks kuubishttp://www.blogger.com/profile/15713675511238284804noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-3629854398660530022.post-75497401080876435022016-01-17T07:47:00.003-08:002016-01-17T07:47:38.929-08:00C. M. Tavares "Jeruusalemm"<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEg6wa9T2xS4teBi5Ezs69dSBLHU1zpP9uknf_c_r-Hh2-cDTg-AVkkNDTSJaI0IJYAEEaQsWs3UCIHZXnD2X-0P3SDSN_aW1F3Yesdwfb95Si7OvvmC7mmwpXxNAs7uZx8LE15G6LKRx8Y/s1600/9789985774410.jpg.jpg" imageanchor="1" style="clear: right; float: right; margin-bottom: 1em; margin-left: 1em;"><img border="0" height="200" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEg6wa9T2xS4teBi5Ezs69dSBLHU1zpP9uknf_c_r-Hh2-cDTg-AVkkNDTSJaI0IJYAEEaQsWs3UCIHZXnD2X-0P3SDSN_aW1F3Yesdwfb95Si7OvvmC7mmwpXxNAs7uZx8LE15G6LKRx8Y/s200/9789985774410.jpg.jpg" width="127" /></a>See raamat on omamoodi väljakutse, sest oma kujunduselt on ta piisavalt väike ja silmatorkamatu, kuid midagi nagu tõmbas selle juurde. Mingi sisemine radar, et vot see on raamat, mis on täiesti ainulaadne ja et ma pean seda proovima. Oma halluses jäi ta uudiskirjanduse riiulil vist seetõttu silma ja otsustasin seda proovida.<br />
<br />
Raamatus olev lugu on omapärane kollaaž elust erinevate inimeste silme läbi. Öise Jeruusalemma linnatänavail hulguvad valude eest abi otsiv Mylia, tema hullumaja aegadest pärit armuke Ernst, tema endine abikaasa ja ostetava seksi ning suurima kirjandusteose loomise läbi enesetõestust otsiv psühholoog Theodor, tema sünnipuudega laps Kaas, ebamäärastel põhjustel altruistlik prostituut Hanna ning endine sõjaväelane Hinnerk. Ühe õhtu jooksul elavad erinevad karakterid läbi kogu oma varasema elu ning just sellesse õhtusse koondunud sündmuste eellood. Surmad, sünnid, armastus, läbikukkumised, rõõm ja lein - kogu elu emotsioonid ja hetked selle ilus ja valus. Kõik mahub ühte kompaksesse hetke ja on aimatav, et see hullumeelsus ringleb tornaadona ainult ühe võimaliku lõpu suunas, seda enam, et omal napakal moel on igal pool seoses, et juhuseid ju pole olemas.<br />
<br />
Kui raamatu lühitutvustuses on seda nimetatud tihkeks looks, siis on see kahtlemata õige, sest see on oma intensiivsuses ja stilistikas midagi üpris ainulaadset, kuna nii lakooniliselt ja minimalistlikult elu absurdsust väljendada on kunst omaette. Loos ning karakterites aimub minu jaoks võõrast apaatsust tuleviku, maailmavalu ning lähikondlaste suhtes, et ma ei oskagi seisukohta võtta, kas tegu on eluterve suhtumisega või on see lihtsalt absurdsusesse kalduv eluvõõras lähenemine. Samuti on tunda karakteritest sellist sügavalt üksildust isegi väga intiimsetel ja lähedaselt tasandil, et oma lõpeks hakkab raamat tööle hoopis teisel tasandil - lugejana hakkasin vähemalt mina otsima varjatud tagamaid, mingit mõtet või ajendit. Seega läks kõhutunne seekord täppi, sest tegu on tõepoolest väga ainulaadse raamatuga, mida ma siiski väga kergeks lugemiseks ei pea, kuna loodud kulissid ja karakterid ei ole just kõige optimistlikumad, lubavad mitmesuguseid tõlgendusi ja kogu oma tähenduslikkuses jääb ühte õhtusse koondunud pinge siiski lõpeks kuidagi õhku rippuma. See on lugu, mis algab ühest kohast ja lõppeb teises omamata ehk mingit sügavamat tähendust lõpplahenduse pakkumise näol. Taas, sõltub lugeja tõlgendamisest...<br />
<br />
Seega intrigeeriv ja tõesti tugevalt kokkupressitud intensiivne lugu, mis on kaunis sünge ja kergemat lugemist otsivatele lugemishuvilistele väga ei soovita.kiiks kuubishttp://www.blogger.com/profile/15713675511238284804noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-3629854398660530022.post-7158051522109965152016-01-01T01:43:00.003-08:002016-01-01T01:44:11.969-08:00J. A. Essbaum "Üksildane naine on ohtlik naine"<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEg5A-nt6UUPXzM2JOLI_BHprYp2elybrJK5ICop54TFi6aNrL9U0bNk-too0FYYooq2cWfXea81TmaZP57XcivH5vHiG2mN5Mc2OIGcZ5-zVOI6MY2j3YWr5IYKMYlS8zVTuekzKl6y5ac/s1600/9789949554287.jpg.jpg" imageanchor="1" style="clear: right; float: right; margin-bottom: 1em; margin-left: 1em;"><img border="0" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEg5A-nt6UUPXzM2JOLI_BHprYp2elybrJK5ICop54TFi6aNrL9U0bNk-too0FYYooq2cWfXea81TmaZP57XcivH5vHiG2mN5Mc2OIGcZ5-zVOI6MY2j3YWr5IYKMYlS8zVTuekzKl6y5ac/s400/9789949554287.jpg.jpg" /></a>Suures pühadetuhinas olin puhkuse välja võtnud ning sattusin taas oma lapsepõlve koduraamatukokku. Oo see õnnis nostalgiahetk uute raamatute kuhje nähes pluss muidugi palju toredaid uusi ja huvitavaid asju, mis suures linnas 4 sekundiga uudiskirjanduse riiulist haihtuvad. Igatahes oli seesinane raamat mulle juba mõni aeg tagasi silma jäänud - intrigeeriv pealkiri ja kaunis kaanekujundus. Seega oli mul väga põnev paar õhtupoolikult, kus sain raamatuga muhedalt kerra tõmmata.<br />
<br />
Anna Benz on on justkui tüüpiline Šveitsis elav koduperenaine - tal on pankurist mees, kolm imetoredat last ning kaunis maja. Kuid Anna on sügavalt üksildane. Kuna ta on ameeriklanna, siis on tal raske kohaneda šveitslaste meelelaadiga, tema abikaasa on emotsionaalselt distanseerunud ja ta ei leia endale peale laste kasvatamise muud rakendust. Olukorra lahendamiseks läheb ta abikaasa soovitusel psühhoterapeudi juurde ning asub õppima šveitsi keelt. Kuid Anna enda jaoks on hoopis tähenduslikumad erinevad armukesed, kes pakuvad talle mingisugustki leevendust sellele üksildustundele, mida ta sügaval endas hoiab. Loo arenedes saab Annale aga selgemaks, et on raske sellise mängu juures fassaadi hoida, kuna valedel on ju komme välja tulla.<br />
<br />
Ma saan suurepäraselt aru, miks on raamatu kirjastajad võrrelnud seda Anna Karenina ja madame Bovaryga, kuna raamatute tonaalsus ja tajutav tulevikustsenaarium on väga sarnane. Me räägime naistest, kes võtavad elu liiga tõsiselt, kes on sisemiselt katki ja kelle meelelaad on allaheitlik. Ma ei tea, mina kirjeldaksin seda nii. Ma enda jaoks olen selle nii lahti seletanud, et üksildustunne on midagi sellist, mis võib panna inimesi kummalisi ja enesehävituslikke asju tegema. Kui ei ole enam midagi suurt kaotada, siis mida üldse edasi teha? Julgen väita, et olen selle omal nahal läbi elanud ja tean, millest räägin. Mõnel inimesel sellest üksildusest väljaronimine õnnestub, teisel aga mitte. Kui kahe kirjandusklassikasse kuuluva naiskarakteri puhul tuleb loo arenedes välja, miks on nendega asja nõnda, siis käesoleva raamatu puhul seda välja ei joonistu. On see raske lapsepõlv, suur trauma, kohustused? Mind muudab uudishimulikuks just see vastamata "miks?" selle loo taga. Samas on autor teinud väga hea töö - sügav, sisuliselt köitev ning intrigeeriv arenguromaan. Samuti kiidan toimetajatööd ning raamatu kujundust - tõesti nauditav tervik!<br />
<br />
Mulle endale jäi mulje Annast kui inimesest, kes ei oska või ei taha suhelda. Kinnine inimene, kelle introvertsed omadused lõpuks ennast tema enda vastu pööravad - selle asemel, et küsida oma mehelt, kuidas edasi, laseb ta passiivselt tollel ennast juhtida vältimatu katastroofi poole. Me näeme kogu lugu läbi Anna silmade, seega ei ole see objektiivne - Anna vaatab asjadele oma prisma kaudu ja tema prisma kese võib olla ehk veidi nihkes. Nagu Anna ise ütleb "Täpsus on tõe vorm. Aga mitte miski ei ole täpselt tõsi." Samuti tunduvad teised karakterid loos kaugel ja eemal - nad on, kuid nad ei tundu reaalsed. Nad kujutavad endast justkui kulissi, mille najale toetudes peategelane endale oma traagikat välja joonistab. Seega väga egoistlik tegelaskuju, kelle jaoks teiste tundemaailm ei oma tähtsust taandades nad massistseenides osalejateks. Kuidas saab selliste reeglite kohaselt siis üldse lähedust tekkida?<br />
<br />
Seega on see sügav raamat, kuid usun, et elus omajagu asju läbiteinud naistele liigagi valus tõde, mis lubab olnut endast uuesti läbi lasta. Seega naistele soe soovitus, meestele võib ehk võõraks jääda...kiiks kuubishttp://www.blogger.com/profile/15713675511238284804noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-3629854398660530022.post-57484508824980714982015-12-29T00:13:00.000-08:002015-12-29T00:13:34.758-08:00D. Geary "Tänapäeva nõid"<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhUj70qIyKib5bbrZIwMJJ6xQsX0wjc1jpGqKPPDFLQIaxKEesNZjdgOU6xqJ6PYDkGc9qFqpkLtXl6sP52eiVbsjb2Logb5F6fhRs3ZCxmM57sZe97lXqq4gsRrSA2_mpGnNQOx3z0a4M/s1600/9789949528851.jpg.jpg" imageanchor="1" style="clear: right; float: right; margin-bottom: 1em; margin-left: 1em;"><img border="0" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhUj70qIyKib5bbrZIwMJJ6xQsX0wjc1jpGqKPPDFLQIaxKEesNZjdgOU6xqJ6PYDkGc9qFqpkLtXl6sP52eiVbsjb2Logb5F6fhRs3ZCxmM57sZe97lXqq4gsRrSA2_mpGnNQOx3z0a4M/s400/9789949528851.jpg.jpg" /></a>Puhkus on tõeliselt imeline asi - saab aega raamatutega sisustada ja seda nautida, sest tegu pole suurte raskete teadusraamatutega. Seega olen teinud mitmeid reide kohalikku raamatukokku ning naasin ühel päeval seesinase raamatuga. Mind intrigeeris pealkiri ja sisututvustus, mis panid mind mõtlema, et vot see võib olla see kaunis üllitis, mis mulle pakub seda jumaldatud ahaa-momenti, mida ma raamatuid lugedes otsin.<br />
<br />
Kinnisvaraagent Lauren satub ühel päeval nõidade jututuppa, mis paneb temaga juttu vestnud nõiad arvama, et tegu on oma annet mittetundva nõiaga. Seega saadetakse tema oskusi katsetama nõid, kes puhtjuhuslikult on pikk tõmmu ja kohutavalt kaunis meesterahvas. Romantilised sädemed hakkavad lendama (küll mitte peakangelase hinges), andeid avastatakse ja avardatakse ning igal pool on maagiat ja nõiakunsti.<br />
<br />
Kui ma selle raamatuga ühele poole jõudsin, siis oli minu peas ainult üks küsimus: "Mis asi see nüüd oli?!?" Selles mõttes, et kas see oli romantika või fantaasia või ABC algajale nõiale? Loo areng ei ole mitte mingis mõttes ootuspärane ehk ei teki mingit suuremat kulminatsiooni või konflikti, mille lahendamist võiks oodata. Ei ole heade-halbade võitlust, ei ole suuri sisemisi heitlusi, ei ole vaimseid konflikte ega maailmavaatelisi kokkupõrkeid. Pigem on tegu sellise stoiliselt tausta loova jutustusega, mis ei arene ega vii kusagile, vaid lihtsalt räägib loo, kuidas üks vaimunõid avastatakse ja kuidas ta nõidademaailma ja reegleid avastama hakkab. Räägitakse palju tehnilisest poolest (kuidas kanaliseerida energiat, milliseid nõidu on jne), aga selles ei ole mingisugust elu. See oli nagu aliase mängu kausutusjuhend, aga me kõik teame, et Aliast on praktiliselt iga kell etem lugeda kui seda tuimalt teoorias lugeda. Lugedes ja umbes poole peale jõudes sain aru, et mul on vaja mingisugust kirge, aga kogu lugu tundus kuidagi mannavahuselt roosa ja üdini ameerikalik. Lõpuni lugema sundis ainult see, et ma tahtsin näha, kas kusagilt tuleb see point ka välja, aga see ei läinud aja peale paremaks, kuigi potentsiaali ju nagu oli...<br />
<br />
Mina seda raamatut ei soovitaks.kiiks kuubishttp://www.blogger.com/profile/15713675511238284804noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-3629854398660530022.post-53880201305318247792015-12-18T23:03:00.000-08:002015-12-18T23:03:31.493-08:00P. Stamm "Agnes"<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEi2P04Rha86E0etfZEo6h7F5W2ADBnNxAWYog_OolZf7qMqnM0CDW2_jPPTuhddg-Dh0jR1f7AgE8HvMd0311qB4qZiZgRF9BdKT5xgILy91d7Aspaif1VRxGN_PHNDk9Rk5uR8cW3U4dU/s1600/agnes.jpg" imageanchor="1" style="clear: right; float: right; margin-bottom: 1em; margin-left: 1em;"><img border="0" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEi2P04Rha86E0etfZEo6h7F5W2ADBnNxAWYog_OolZf7qMqnM0CDW2_jPPTuhddg-Dh0jR1f7AgE8HvMd0311qB4qZiZgRF9BdKT5xgILy91d7Aspaif1VRxGN_PHNDk9Rk5uR8cW3U4dU/s400/agnes.jpg" /></a>Ma ei teagi... Kirjutan küll iga kord siia ka sellest, kuidas raamatu valimise protsess käinud on, aga kas see postitusele ka sisulist kaalukust lisab? No ma ei tea, lihtsalt vahel on mul endal põnev meenutada kuidas ja miks ma mingi raamatu valisin - kas keegi soovitas või hakkasin ise jälgi ajame, et õige raamatuni jõuda. Aga selle raamatuga on lihtne - taas riiulite vahel luurates silma jäänud teos, mis tundus piisavalt huvitav, et sellele veidi oma ajast pühendada.<br />
<br />
Mina-tegelane, Šveitsist pärit aimekirjanik, kes kirjutab raamatut reisivagunite ajaloost, kohtub Chicago raamatukogus noore naisega, kes teda koheselt köidab. See on Agnes - doktorant, kes kirjutab oma doktoritööd kristallvõrede sümmeetriarühmade sümmeetriast, mängib vabamatel hetkedel tšellot ning kes dušši alla minnes keerab lukku vannitoaukse. Agnes on naine, kes palub kirjanikul kirjutada lugu nendest - nende kohtumisest, väljaskäimisest, tunnetest jne. Selle protsessi käigus kogevad nad üllatusega, et nad mäletavad samu asju erinevalt ning kirjatüki edenedes tekib ka lõpuks küsimus, kuidas nad tahaksid seda enda jaoks jäädvustada.<br />
<br />
Stammi stiil on kaunis napp - ta ei kaldu liigsesse ilukõnesse ega pigista karakterite tundeelust viimastki välja. Pigem jätab ta tegelaskujude arengule ja lugejale endale interpretatsiooniruumi so sa saad lugeda üldmuljet, kuid teadmata näiteks peategelaste taustast üleliia palju annab võimaluse lugu oma peas omale sobivalt edasi arendada. Kas see on nüüd hea või halb, see sõltub suuresti lugeja maitsest. Mind see ei häirinud, kuid ilmselt oli ajahetk süvaanalüüsiks halb, sest ma ei suutnud väga tegelaste mõttemaailma taha kaevuda. Lihtsalt ei olnud selleks piisavalt vaimset jõudu ega soovi. Kui mõelda aga tegelaskujudele, siis on see päris huvitav näide sellest, kuidas üks suhe kahe inimese vahel võib areneda. Antud loos tulevad mängu ka ealised ja kultuurilised erinevused, kuna minategelane on Agnesest vanem ning ta on päris Euroopast. Ma ei tea, kas see mängib suurt rolli, kuid ma arvan, et see võib olla suur mõjutegur asjade arengus. Agnese on minu arvates väga introvertne. Lausa tavatult üksildane ja iseseisev, isegi eestlase introvertsuse skaalal. Ja, uudishimulik nagu ma olen, mõtlesin kogu loo vältel, et mis on see, mis jääb kulisside taha? Mis on see, millest ei räägitud või mida endale ei tunnistatud?<br />
<br />
Teosena ehk mitte kuigi meeldejääv, aga sellel on oma napis ülesehituses oma võlu.kiiks kuubishttp://www.blogger.com/profile/15713675511238284804noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-3629854398660530022.post-87518955119398724412015-12-18T08:18:00.001-08:002015-12-18T08:18:20.599-08:00M. Jungstedt "Silmale nähtamatu"<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhCZz-RwroT3SjSux1piiSaSHe28XELIsiQjYDAc16sjWdbwFbU10c_EsssT4Ij-u_rvyzNfwoNo4u4W_Fs9lAgqXbLD4_4dxn_6hOIwR4lVWokW_16HZsKBzVSWMWy2njn3HI9Czd-5V0/s1600/silmale_n_htamatu.jpg" imageanchor="1" style="clear: right; float: right; margin-bottom: 1em; margin-left: 1em;"><img border="0" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhCZz-RwroT3SjSux1piiSaSHe28XELIsiQjYDAc16sjWdbwFbU10c_EsssT4Ij-u_rvyzNfwoNo4u4W_Fs9lAgqXbLD4_4dxn_6hOIwR4lVWokW_16HZsKBzVSWMWy2njn3HI9Czd-5V0/s400/silmale_n_htamatu.jpg" /></a>Ühest heast põhjamaisest krimkast ei suuda mina ära öelda. Reaalsus lihtsalt on, et minu jaoks on nad kõnekamad ja huvitavamad võrreldes kiire ameerikaliku actioniga või fataalselt mõjuvate vene detektiivilugudega. Huvitaval kombel inglise krimkade juures sellist võrdlust tuua ei saa, sest ka seal on omad lemmikud välja kujunenud ning nendest nii kergekäeliselt juba ei loobu. Aga eelmisel korral oma naistekaid raamatukogu riiulite vahel otsides jäi seesinane raamat pihku ja see tundus huvitav.<br />
<br />
Ühel hommikul leitakse Gotlandil noore naise laip, kellele on aluspüksid suhu topitud. Kohalik kriminaalkomissar Anders Knutas hakkab asja uurima ning tundub, et nad leiavad süüdlase kõigest mõne päevaga. Aga siis leitakse samamoodi tapetuna kolme väikese lapse ema ning olukord muutub keerulisest talumatuks: saar on turismihooaja lävel, inimesed saarel on hirmunud, meedia pealetung muutub järjest tugevamaks jne. Välja tulevad pikalt hoitud saladused, suhterägastikud ja tunded, mille taustal püüab kohalik politsei leida mõrtsukat, kelle motiivid jäävad saladuseks kuni viimase hetkeni.<br />
<br />
Arvestades tavalist innukust, millega ma mõne põhjamaade krimka kallale asun, siis selle teose kulgemine oli ootamatult rahulik. Muidugi, köitev on ikka lugeda, et kus miskit toimub ja kes kellega nüüd käib, aga võibolla tempo ning põnevuse aste ei olnud päris see. Meenutas pigem inglise krimilugude rahulikkust ja väljapeetust. See ei ole iseenesest halb asi, aga lihtsalt minu jaoks näitab see ebatüüpilisust just žanri arvestades. Aga kahjuks jäid karakterid jäid minu jaoks liiga üheplaaniliseks (so puudus sisemise heitluse ja tugevama arutluskäigu osa) kui mitte arvestada ehk koduperenaise Emma ja reporteri Johani lugu, mis muutis tegi loo ka inimlikul tasandil veidi mitmekülgsemaks. Aga selle väikese kõrvalpõikega inimliku intriigi üles ehitamine ka piirdus, sest muud väljatoodud nüansid loos tundusid mulle otsituna ja seetõttu ei mõjunud. Sellest on koledamal kombel kahju, sest potentsiaali kulisse ja tegelaskujusid arvestades ju nagu oli.<br />
<br />
Seega hea lugemine, aga kahjuks mitte kuigi kaasahaarav.kiiks kuubishttp://www.blogger.com/profile/15713675511238284804noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-3629854398660530022.post-18172238250774340222015-12-18T07:43:00.000-08:002015-12-18T07:43:04.515-08:00J. Justiss "Elumehe naine" ja "Taltsutamatu pärijanna"<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjACW5jZ9Su6b1T0UD4hsloRPrOsr2dkm8qgnsim8Jk-uGfL3nx8kPXhejV6IfdkpROM3BZImTQsSD2NC7ysk_9QPBPBwznUWC0NcQLnrIjOajNODq6HnYBCQF90UTvz_AFD4qf-6E82YQ/s1600/elumehenaine.jpg" imageanchor="1" style="clear: right; float: right; margin-bottom: 1em; margin-left: 1em;"><img border="0" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjACW5jZ9Su6b1T0UD4hsloRPrOsr2dkm8qgnsim8Jk-uGfL3nx8kPXhejV6IfdkpROM3BZImTQsSD2NC7ysk_9QPBPBwznUWC0NcQLnrIjOajNODq6HnYBCQF90UTvz_AFD4qf-6E82YQ/s1600/elumehenaine.jpg" /></a>Kuna kooliskäimine käib käsikäes ilmatuma tarkade asjade lugemisega, siis tundsin seekord, et ma enam ei jõua tegeleda arenguprobleemide uurimisega ja tahan lihtsalt mõttel minna lasta. seega tundsin, et tahan lugeda midagi ilusat ja kerget (loe: naistekat). Mõeldud-tehtud! J. Justissi raamatuid ma polnud varem lugenud, seega tasus proovida.<br />
<br />
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhvGQYE_aXeBLR40zEuTYRHni7kAsAUCo0OLn0sDtMPkIFOhQ_YhvVa3ian43xWsBJ8hA-S3egYjsWsvU7SsgQDb7mSPBKkgbutNFi4vuEVGrugD5T8fsqPYP9XfDc5wjoBBp8PjtcaO8g/s1600/taltsutamatuparijanna.jpg" imageanchor="1" style="clear: right; float: right; margin-bottom: 1em; margin-left: 1em;"><img border="0" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhvGQYE_aXeBLR40zEuTYRHni7kAsAUCo0OLn0sDtMPkIFOhQ_YhvVa3ian43xWsBJ8hA-S3egYjsWsvU7SsgQDb7mSPBKkgbutNFi4vuEVGrugD5T8fsqPYP9XfDc5wjoBBp8PjtcaO8g/s1600/taltsutamatuparijanna.jpg" /></a>"Elumehe naine" räägib äsja oma vanemad ja onu kaotanud Allegra Antinori ning laostunud elumehe William Taveneri armuloo, kus mõlemad proovivad leida endale sobilikku abikaasat, aga kirg viib nad nii tugevalt kokku, et neil on raske üksteist mitte näha ega tähele panna. "Taltsutamatu pärijanna" keskseks tegelaseks on aastaid oma isa poolt vangis hoitud Helena Lambarth, kes asub elama Londonis oma sugulaste Darnellide juures. Adam Darnell, kes on isa tegude tõttu laostumise veerel, peab tegelema endale sobiva rikka mõrsja leidmisega, aga tema maja uus ja ebatavaline elanik Helena osutub nii kütkestavaks, et ülesanne muutub päev päevalt raskemaks.<br />
<br />
Võeh, ütleme nii, et romantikadoos sai nüüd jupiks ajaks rahuldatud. Kõik kohustuslikud elemendid loos olid muinasjutule omaselt olemas: negatiivne karakter, kangelaste ja kangelannade teekond oma õnneni, suurte tunnete ootamatu avastamine, intriig, suured rikkused, aadliseltskonna käitumismallid, rohkelt kleidivahetusi ja balle, õrnu tundeid ning võitlus armastuse pärast. Ainult väheke igavaks kiskus, sest see kõik olu kuidagi kole tõsiselt kirjutatud... Ma saan aru, miks 19. sajandi daame tõesti nii õrnade lillekestena kujutatakse (stereotüübid, eks?), aga no ma ei tahaks mõelda, et nad nüüd nii üheülbalised olid.<br />
<br />
Seega puhas meelelahutus, kuid isiklikult ütlen, et naistekate laias spektris on ka köitvamaid leide.kiiks kuubishttp://www.blogger.com/profile/15713675511238284804noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-3629854398660530022.post-21555012449918900362015-12-14T10:56:00.001-08:002015-12-14T10:56:38.841-08:00C. Läckberg "Kiviraidur"<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgIJrqivhyphenhyphen__fc8_5zJmKLqaoPQMchZMpxXRAqK4fIn6aU3dtoijfT5YCFnq6f9DCe7AeNTzQjgyTGL4R9S76nZyqrO3fiFqlAozwgL2Gs3cMpC_7ToIusCczYvWd8fL0BVB7bYZj6e2Xs/s1600/9789949477258.jpg.jpg" imageanchor="1" style="clear: right; float: right; margin-bottom: 1em; margin-left: 1em;"><img border="0" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgIJrqivhyphenhyphen__fc8_5zJmKLqaoPQMchZMpxXRAqK4fIn6aU3dtoijfT5YCFnq6f9DCe7AeNTzQjgyTGL4R9S76nZyqrO3fiFqlAozwgL2Gs3cMpC_7ToIusCczYvWd8fL0BVB7bYZj6e2Xs/s1600/9789949477258.jpg.jpg" /></a>Läckbergi stiil meeldib mulle. varasemate raamatute stiil on olnud tempokas ja intrigeeriv (vaata <a href="http://lugemisarhiiv.blogspot.com.ee/2012/06/c-lackberg-jaaprintsess.html">siit </a>ja <a href="http://lugemisarhiiv.blogspot.com.ee/2013/12/c-lackberg-jutlustaja.html">siit</a>) , kuid samas piisavalt kahe jalaga maa peal, et ei lähe liigseks tralliks ega tagaajamiseks. Seega kui see raamat ilmus, siis teadsin ma kahteasja. Esiteks, et ma pean veidi aega andma, kuniks tõelised raamatukoguhundid on seesinase raamatu läbi lugenud ja saab ilma pingeteta raamatule keskenduda. Teiseks, läbi ma loen ta mingil hetkel ikka. Seega ükskord raamatukogus hulkudes nägin seda riiulis, võtsin kaasa, lugesin läbi.<br />
<br />
Patrik ja Erica on verivärsked lapsevanemad ning nende argielu ja omavaheline suhtlus on kaunis pingeline: Erica on väikese lapsega kodus, tundes end emarollis ebamugavalt ja üksildasena, ning Patrik peab hakkama lahendama Erica vastleitud sõbranna väikese tütre uppumissurma, kuna selgub, et tegu oli mõrvaga. Paralleelselt tänapäevas toimuvaga kirjeldatakse ka rikka kivitöösturi ärahellitatud ja egoistliku tütre Agnese elu, mis mõjutab romaanitegelase elu nii tugevalt, et selle naise tegude kaja oma kogu julmuses kajab ka romaani tänapäevase tegevuse juures. Romaani tegevuses põimub kokku ühe väikese kogukonna elu absurdsus: väiklased naabritülid, armukeste pidamine, mittestandardselt käituvate inimeste võõristamine ja muidugi suured saladused, mis mahuvad väikestesse äärelinnamajadesse.<br />
<br />
Selles mõttes Läckberg suurt ei üllata, kuna krimiromaani tempokuse juures ei saa tegelaste sisemaailma arengut just ilmatuma suureks pidada. Minu jaoks oli kõige põnevam just Agnese ehk kivitöösturi tütre elu, kuna nii intrigeerivat karakterit ei ole ma päris pikalt kohanud: kui inimene puhtalt egoismist ei mõista ega arvest ühiskondlike reegleid, siis kas ta on üldse normaalne inimene? Ma tean, et maailmas on inimesi, kelle egoism ongi haiguslik so nad ei saagi aru, et nad midagi valesti teevad. Nende jaoks on nende soovid ja vajadused kõige olulisemad ning empaatiavõime on nende jaoks arusaamatu sotsiaalne kompleks - milleks teeselda hoolimist, kui seda ei ole. Ja mine sa siis nüüd võta kinni, kas see on õige või vale. Kui mina ütleksin ilma sotsiaalse filtrita välja kõik asjad, mida sülg suhu toob, siis ma saaksin vist päris kiiresti füüsilise noomituse. Ma ei tea, võibolla ma lihtsalt olen liiga ära hellitatud heade krimkade lugemisega, aga teised karakterid nii säravalt meelde ei jäänud ja oli asju, mis olid loo arengu seisukohast liiga läbinähtavad, et üllatada (näiteks Liliani põetamise tagamaad, Charlotte mehe käitumine jne). .<br />
<br />
Kuna lugesin raamatut juba jupp aega tagasi, siis on mõtted kaunis hajevil, kuid nimi on antud raamatu puhul minu jaoks kvaliteedimärk. Seega soovitan.kiiks kuubishttp://www.blogger.com/profile/15713675511238284804noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-3629854398660530022.post-20684263963316422432015-10-17T00:49:00.003-07:002015-10-17T00:49:55.762-07:00B. Sanderson "Terassüda"Ilmselt ei ole suur üllatus, kuidas ma selle raamatuni jõudsin - kolasin taas riiulite vahel ringi ja voilaa! Ja taas hakkas kõhutunne lulli lööma ja no kuidas ma siis oma kõige tugevamale hea raamatu radarile "ei" ütlen?<div>
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjpBMUROFj1UQyNuqXekVCgprOiPg0utdRXgu6ianQHMOylrQgtg4qZfqapB-5n0FISLyqlL5rcIRfeOmThHoEPaxFe0vYGkvI26aEOI0ebJTnI8UUn2AEUVor116dwZQCvF9Vb7ejVDkk/s1600/9789949968817.jpg_1.jpg" imageanchor="1" style="clear: right; float: right; margin-bottom: 1em; margin-left: 1em;"><img border="0" height="200" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjpBMUROFj1UQyNuqXekVCgprOiPg0utdRXgu6ianQHMOylrQgtg4qZfqapB-5n0FISLyqlL5rcIRfeOmThHoEPaxFe0vYGkvI26aEOI0ebJTnI8UUn2AEUVor116dwZQCvF9Vb7ejVDkk/s200/9789949968817.jpg_1.jpg" width="132" /></a></div>
<div>
Maailmas on toimunud nihe ning mõningad inimesed on muutunud eepikuteks - inimesteks, kellel on erakordsed võimed. Kes suudab manipuleerida maapinnaga, kes muuta eluta asjad teraseks, kes suudab luua igavest ööd jne. Ainuke probleem on, et oma võimete kasutamisel kasvab eepikute võimuiha ning seetõttu ei ole nad tavaliste inimeste sõbrad, vaid valitsejad. Ja kõigist eepikutest üks tugevamaid (Terassüda) on vallutanud endise Chicago, kes pealtnäha on võitmatu. Kuid igal eepikul on nõrk koht ja raamatu peategelane David on näinud teda veritsemas. Terassüda on Davidi kinnisidee, et maksta kätte oma isa surma eest, mistõttu ta otsib üles Kättemaksjad, kes on veel ainuke tavainimestest vastupanuliikumine eepikute ülemvõimule ning tahab esitada avalduse nendega liitumiseks. Aga kahjuks ei kuku kõik päris nii välja, nagu David oma plaanides ette kujutas...</div>
<div>
<br /></div>
<div>
Minu jaoks oli see raamat täielik üllatus - kirjastus võõras, autor jumalast tundmatu, Aga elamus oli ohsapoiss! Lugesin seda maale sõites ja ei mäleta ammu seda aega, et rong oleks minu arvates liiga kiiresti sihtkohta jõudnud. Selles mõttes on tegu täielikult meelelahutusega, aga loodud maailm ja karakterid on Sandersonil väga kaasahaaravad. Lugu liigub kiire tempoga, kuid ei lähe liigselt imalaks või etteaimatavaks. Harvakogetav "seda ma küll ei oodanud" moment oli ka raamatus, mistap tõuseb raamatu väärtust minu silmis enamgi. Ja eestindus oli täitsa viisakas. AGA! Ilmselgelt planeeritud sari ja see on tõesti alles esimene raamat. Argh!</div>
<div>
<br /></div>
<div>
Seega soe soovitus kõigile fantaasia-ulme fännidele.</div>
kiiks kuubishttp://www.blogger.com/profile/15713675511238284804noreply@blogger.com2tag:blogger.com,1999:blog-3629854398660530022.post-39738740746566870372015-10-15T23:06:00.001-07:002015-10-15T23:06:23.806-07:00A. Quindlen "Vaikelu leivaraasukestega"<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhv8dC3X54nnCNGEMkaTTuJLCeYVw8jBfRNi_CdwAoxqBKQbSnIpZHHFiZTHOepPzdMnCc3FV8P4scxgAU4b1pow4AFuEoWblICUHSIIGnrDcFyNJbVPdl3tis-cUv7Sztjfgm7adix5bE/s1600/9789949538317.jpg.jpg" imageanchor="1" style="clear: right; float: right; margin-bottom: 1em; margin-left: 1em;"><img border="0" height="200" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhv8dC3X54nnCNGEMkaTTuJLCeYVw8jBfRNi_CdwAoxqBKQbSnIpZHHFiZTHOepPzdMnCc3FV8P4scxgAU4b1pow4AFuEoWblICUHSIIGnrDcFyNJbVPdl3tis-cUv7Sztjfgm7adix5bE/s200/9789949538317.jpg.jpg" width="136" /></a>See raamat on emotsioonlaenutus - kuidagi jäi silma nii kujundus, pealkiri kui sisututvustus ja tundus kohane, see raamat laenutada.<br />
<br />
Rebecca Winters on maailmatuntud fotograaf, kes oma fotoga "Vaikelu leivaraasukestega" on elav fotograafiaklassik. Kuid aeg on teinud oma töö - tema abielu on lagunenud, tema poeg täiskasvanuks saanud ja ta on pankroti veerel, kuna korter New Yorgi prestiižes linnaosas ja dementsust põdeva ema hooldekodu maksud nõuavad oma lõivu. Seega otsustab naine, et annab oma hirmkalli korteri üürile ja rendib maakohas väikese majakese. Emotsioonotsusel on omad tagajärjed, mida Rebecca oma ideaalis muidugi ette näha ei osanud. Näiteks pesukaru katusel, üliuudishimulik ja -jutukas kohvikuperenaine, tõelise lauluandega professionaalne kloun, koer ja lindude pildistamine kohaliku katuseehitajaga. Rebecca eneseotsimine aga on protsess, mille juures on igal detailil oma roll, kuid suurimaks mõjuteguriks on metsas aegajalt leiduvad ristid koos väikeste mälestusesemetega, mis tekivad ja kaovad.<br />
<br />
Raamat on kirjutatud ameerikaliku kergusega, kuid siinjuures on tegu sellise ühtlase ja realistliku tasemega, mis on mõnusalt rahulik lugemine so ei sisalda tavalise armastusromaani juurde käivat kiiret tempot või lehekülgedepikkusi intiimstseenide kirjeldusi. Samuti on peategelased juba veidi vanemad inimesed ja mulle meeldib mõte, et armastus ei küsi vanust. Rebecca oma tasakaaluka mõtteviisi poolest on realistlik ja nö pärisprobleemidega. Samuti on seda teised karakterid, mis muudab raamatu realistlikuks ja tõesti nauditavaks. Raamat räägib lootusest ja usust parema homse nimel keeramata vinti üle ja ilmselt ongi see minu silmis raamatu väärtus.<br />
<br />
Seega mõnus vahepala, kuid suurt kirge või emotsioonidepurset siit muidugi otsida ei maksa.kiiks kuubishttp://www.blogger.com/profile/15713675511238284804noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-3629854398660530022.post-85242894585607759532015-10-15T22:41:00.002-07:002015-10-15T22:41:45.278-07:00D. Lessing "Viies laps"<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEi6ZYBJxoqy4Yiy64QFu_E4NRtOnGizpt-9ToXR8ETzjVID2-RiLAiyK3Tw7mf5eiKbDRv0Co0w9857PQGgpCwZIFCbZPNuBk2UYpwRxBEXlVYW3GYqIbZFbFV-aw8O5QnIDM_n-7eCJsg/s1600/Allalaaditud+fail.jpg" imageanchor="1" style="clear: right; float: right; margin-bottom: 1em; margin-left: 1em;"><img border="0" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEi6ZYBJxoqy4Yiy64QFu_E4NRtOnGizpt-9ToXR8ETzjVID2-RiLAiyK3Tw7mf5eiKbDRv0Co0w9857PQGgpCwZIFCbZPNuBk2UYpwRxBEXlVYW3GYqIbZFbFV-aw8O5QnIDM_n-7eCJsg/s1600/Allalaaditud+fail.jpg" /></a>Doris Lessing, teada tuntud elav kirjandusklassika, on minu jaoks olnud ainult nimi - tema raamatud ei ole minu jaoks kunagi kutsuvad olnud. Ma ei teagi, miks - võibolla on see sisututvustustes, võibolla pole lihtsalt õige hetk olnud. Nüüd oli aga koolitöö raames soovitus seesinane raamat läbi lugeda ja seda saigi siis tehtud.<br />
<br />
Harriet ja David kohtuvad, armuvad ja hakkavad oma ühist elu ühe perena üles ehitama. Nad ostavad suure maja maakohas ning mingil imekombel mõjub nende uus kodu tõelise kodu sünonüümina nende lähikondlastelegi. Ning siis hakkavad sündima lapsed, kes kõik on oodatud ja armastatud, kuniks Harriet jääb viiendat korda rasedaks. Ja see on hoopis midagi erinevat sellest, mida keegi oodata oskas, sest vähe sellest, et rasedus kulges Harrietile väga raskelt, on sündinud laps enam kui iseäralik. Ben mõjub juba vastsündinuna kõigile hirmutavalt, tema käitumine on vägivaldne, enesekeskne ning ta ei hooli sotsiaalsetest normidest. Lisaks sellele on ta meeletult tugev, mistap pereliikmete tugevad sidemed järjepanu lagunema hakkavad.<br />
<br />
Minu alateadlik hirm Lessingu kirjutamisstiili ees hajus kui imeväel, sest tegu on tõesti hästi kirjutatud ja eestindatud raamatuga. Mulle meeldib autori lähenemine karakterite lahtikirjutamisel ning et samas jäetakse piisavalt asju õhku, et lugeja saab enda mõttetegevust stimuleerida. Õppehõud, kes meile seda raamatut soovitas, ütles, et see näitab karakteritemängu väga selgelt ära, ja tal oli õigus. Ennast Harrieti ja Davidi olukorda asetades tunneks ka mina ilmselt abitust, sest ühest küljest on tegu ju sinu enda liha ja verega, kuid kumb on siis olulisem. Tõsi, Harrieti valik on eetiline dilemma, mida oleks igal normaalsel inimesel raske lahendada: kumb jääb peale emainstinkt või perepea? Mis puudutab aga romaani keskset nö "pahalast" Beni, siis ei oskagi ma kuidagi öelda, mida temast arvata. kas panna talle tema olemust süüks, kui tegu on mingi isiksusliku või sünnipärase kõrvalkaldega? Teisalt jällegi kui olla nii tihedalt nagu seda on peresidemed, sellise metsiku olevusega, siis ei oskakski ma öelda, kuidas ma käituksin. Kuna selle raamatu lugesin läbi umbes 3 nädalat tagasi, aga sisuanalüüs tuleb kuidagi iseenesest, siis saate ehk aru, et kannan raamatu sünget fooni ja tegelaste võimalikke käitumismotiive siiani endaga kaasas. See aga näitab, et tegu on tõesti karakterimängu tõeliselt hea näitega.<br />
<br />
Soe soovitud, kuid pidage meeles, et intrigeeriva eetilise problemaatika ja tegelaskujude juures on ühtlsasi tegu minu arvates kaunis ebamugav ja sünge raamat.kiiks kuubishttp://www.blogger.com/profile/15713675511238284804noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-3629854398660530022.post-5098550297627158162015-09-25T11:50:00.000-07:002015-09-25T11:50:02.923-07:00A. Tan "Köögijumala naine"<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiXgBJBwpPLNkJ6O-yEGfcjrJ5ACv3PA2gdzlZ3e5sGwnw-e8PF-ge4iS7WSnsYeCIfpf4jLLUv3kzaDAA1LCATynuodDJ5bd91HWVbLdKu3nGVvuvF2hW0lp_C3TZa8qi7ehAsUXcQtSo/s1600/9789949273867.jpg.jpg" imageanchor="1" style="clear: right; float: right; margin-bottom: 1em; margin-left: 1em;"><img border="0" height="200" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiXgBJBwpPLNkJ6O-yEGfcjrJ5ACv3PA2gdzlZ3e5sGwnw-e8PF-ge4iS7WSnsYeCIfpf4jLLUv3kzaDAA1LCATynuodDJ5bd91HWVbLdKu3nGVvuvF2hW0lp_C3TZa8qi7ehAsUXcQtSo/s200/9789949273867.jpg.jpg" width="126" /></a>Ma olen mitmel korral rääkinud sellest, et mõne raamat tunned kohe kaugelt ära. Ma ei tea, kas see on siis pealkiri, kujundus või mingi kõhutunne - sa lihtsalt tead pilku peale visates, et vot see on minu raamat. Selle raamatuga oli ka nii, sest seda riiulis nähes ma teadsin, et selle raamat loen ma läbi ja seda juba üsna pea. Läks kuu-paar mööda ja tehtud ta sai.<br />
<br />
Raamat algab noore ameeriklanna Pearli sisekaemusega, milles ta arutleb oma elu eripärasid. Ühel päeval saab ta aga kutse oma vanatädi Du matustele, kus ta vaatab kerge irooniaga kõrvalt oma ema ja oma tädi. Kuid tema ema Winnie ja tädi Helen jagavad omavahel saladusi, millest pole kunagi räägitud. Aga Helen on surmavalt haige ja paneb seetõttu Winnie fakti ette - sa kas räägid oma tütrele kõik ära või teen seda mina. Ning nii kutsubki Winnie tütre enda juurde ja räägib monoloogina. Oma emast, kes pere juurest ära läks, kui ta laps oli, ning kuidas suhtuti sellesse enne sõjaaegses Hiinas. Oma elust onu juures, kuhu ta pärast ema lahkumist pere häbiplekina kasvatada saadeti. Oma mehest Wen Fust, kelle šarmantse välimuse taga oli masohhistlik manipulaator. Oma elust Hiina lenduri naisena maailmasõja ajal. Oma lastest, kelle ta Wen Fule sünnitas. Tädi Helenist, kellega elu keerdkäigud ta tihedalt kokku sidus. Oma kohtumisest elu armastuse Jimmy Louiega. Oma põgenemisest kommunistlikkust Hiinast ja elu seadmisest Ameerikas. See avameelsus viib ema ja tütre omavahelise suhte hoopis uuel tasandil ning muudab nende nägemust üksteisest, sest nad ei ole südamest-südamesse mitte kunagi rääkinud.<br />
<br />
Kahtlemata on peategelase Winnie elusaatus olnud traagiline ja seda just erinevate väga halbade kokkusattumuste ühismõjuna. Teisalt jällegi eks see eludraama ole ikka meie endi peades - mis minu jaoks võid tunduda ahistav ja häiriv, paneb kedagi teist võibolla ükskõikselt õlgu kehitama ja süümepiinadeta edasi liikuma. Ema äkiline kadumine kui tema jaoks traumaatiline ja elumuutev sündmus on raamatu põhikarakteriga tegelikult kogu aeg kaasas. Kuna olen ka ise endale kalli inimese ootamatult kaotanud, siis suudan ennast Winnie kogemustega mingil määral samastada. Siin on mõjuteguriks just see lõplik ootamatus, eriti, kui jäävad õhku vastusteta küsimused. Samas ei kujuta ma ette, mis toimub ema hinges, kes näeb oma last suremas. Winnie lein on relvitukstegevalt aus, et ma ei ole vist sellist kogemust tükk aega ühe raamatukarakteri puhul täheldanud. Kuid ta suudab oma avameelsusega tütrele tagasi anda selle, mille too on ammu kaotanud. Lootuse. Ja lõpeks kas polegi see SEE motiveeriv jõud, mis paneb meid ka kõige kriitilisemas olukorras nägema võimalusi, et olukord paraneb. <br />
<br />
Kahtlemata rabav ja ilus raamat, mida ma tõepoolest soovitan lugeda.kiiks kuubishttp://www.blogger.com/profile/15713675511238284804noreply@blogger.com0