Saturday, May 21, 2011

M. Atwood "Röövelpruut"


Kõigepealt suured vabandused minu andunud fännidele (kui teid seal üldse on), et ma pole ammu kirjutanud. Kuna minu elu-olu on väga muutunud elu- ja töökoha vahetamisega, siis on kogu energia mujale läinud. See agaei tähenda, et ma pole lugenud. siit teile tõestus.

Atwood jättis mulle oma "Teenijanna looga" nii sügava mulje, et ma pidin veel midagi proovima. nii lihtne eellugu.

"Röövelpruut" räägib tegelikult kolme naise eluloo: mõistuseinimene Tony, kergelt maausku pööranud Charise ja ärinaine Roz. Kõik nad on väga erinevad ning erinevate kogemustega naised. Tony on väga väikest ja õblukest kasvu sõdade ajaloole spetsialiseerunud ülikooli õppejõud, kes lapsena pidi pärast ema kodunt lahkumist hakkama saama isa alkoholismi ja lõpuks ka viimase enesetapuga. Tal ei ole kunagi rahalisi probleeme, kuid tal on raske sõlmida inimestega lähedasi suhteid. Charis, kelle õige nimi on Karen, kannatas lapsepõlves ebastabiilse ema hüsteeriahoogude all. alguses võtab vanaema ta enda juurde, kuid kooli pärast kolitakse väike Karen tädi-onu juurde, kus viimane teda seksuaalset ahistab. Selle tõttu on ta justkui kogu aeg kusagil eemal, püüdes näha maailma hid külgi, tundes ennast kõiges ebameeldivas süüdi. Roz on lärmakas ja matsakas emmigrandi laps, kelle isa on petturluse teel suure hunniku raha teeninud ja oma äri käima lükanud. Aga Roz ei tunne kunagi, et ta kuuluks sellesse maailma, samuti tunneb ta, et tema kohustused on suuremad kui talle meedldik. Jah, naised on erinevad, kuid neil on üks ühine nimetaja ja selleks on "röövelpruut" Zenia - naisvamp ja vaimustavalt kaunis olevus, kuid kes on seest mäda ning pettuse abil on kõigi kolme elust punase jutina läbi jooksnud ning seal segadust ja valu tekitanud. Ja romaan räägibki sellest, kuida need kolm naist püüavad Zeniast oma elus välja visata, kuid ebamugavad asjad kipuvad alati kuidagi oluliselt püsivamad olema...

Ma olen täiesti vaimustuses Atwoodi võimest luua karaktereid. See on uskumatu, kuidas ta suudab sellistest üsna tühistest asjadet luua realistliku ja usutava inimese. See ei ole lihtne luua inimelikku karakterit ja olla see juures teadlikult vaatleja rollis. Kuna karaktereid pole palju, siis on väga hea süveneda just nende kolme naise hingeellu, keskenduda nende maailmale, nende nägemusele.

teine suurem asi, mis mind kummitama jäi, oli kes oli Zenia. raamat ei anna sellele vastust, aga ma püüdsin ise enda jaoks seda lahti mõtestada. Minu jaoks on Zenia justkui meie endi kurjem pool: see, mis küsib ebamugavaid küsimus, mis paneb mõtlema kõigele negatiivsele meie elus. See on selline vastik, kuid samas oluline roll. Kui inimesed ainult pea pilvedes hüljuksid, siis oleks see ebareaalne. Samuti oli Zenial vabadus olla tema ise, teha seda, mida ta tahtis ning tal oli julgust teha seda, mida tahtis. Selline metsik, sünge ja tagurlik vabadusvõitleja. Kuid mille nimel? Aga Tony, Charise ja Roz olid tegelikult kõik hinges veidi haiged, kõik mingil määral traumeeritud ning veidi valusalt peidus enda sees. Ja muidugi loo lõpus jõuavad nad ise ka sellele arusaamisele, kuid kas see on väärt kogu seda valu ja kannatamist? Kuigi inimelikult saan ma aru, et iga asi nõuab oma aega ja arenemist... Samuti oli mul tunne, et Zenia oli siiski justkui ohverdus nende endi heaolu nimel ning seda kinnitavad faktid, kuidas Tony Zenia esimesel matusel mõtleb ning kuidas raamat lõppeb. Sest nii suurt vabadust avalikult mängida inimestega ning nende eludega ei saa kergelt andeks anda.

See raamat oli minu jaoks ühtaegu kurb ja samas ka julgustav. Hirm on kole asi ja kui inimesed üksteist kardavad siis on asi ikka väga hapu. Kindel lugemissoovitus, aga pidage need esimesed haprad ja segased algused vastu...

No comments:

Post a Comment