Tuesday, June 14, 2011

O. Ruitlane "Naine"


Seda raamatut on igal pool kiidetud, aga mul olid selle raamatu suhtes väikesed eelarvamused. Üks hea sõber, kellel ma eelmisel nädalal külas käisin, andis aga selle mulle pihku ja ütles konkreetselt "Loe!". Ja kuna käsk on vanem kui meie, siis oli imelik keelduda.

Rutilase visioon naisest piirdub ühe suhtega. Lugu ise on lihtne - mees kohtab naist, nad abielluvad, saavad lapse ja siis lähevad lahku. Loo erilisus tuleb aga välja detailides. Naisel on probleeme joomisega ja raha hoidmisega, samuti on tema maailmavaade pehmelt öeldes düsfunktsionaalne ning üsna egoistlik. Loo sisuline pool ei paku üllatusi, aga need detailid - ausalt, ma ei naera tihti kõva hällega raamatut lugedes. Need eelnevalt mainitud väikesed detailid on nii geniaalsed ja elulised, et kohati ei teagi kohe, kas nutta või naerda. Ma eelistasin viimast. Raamatust meeldejäävaimad kohad olid minu jaoks meeleolusõrmuse lugu, pulma järelhommik, kuidas mees naisega kalal käis ning lõpuks muidugi kadunud auto lugu.

Seda lugu on raske analüüsida, sest minu jaoks oli see oma lihtsuses ja loogilisuses lihtsalt geniaalne. See raamat näitab, et Marss ja Veenus ikkagi on täitsa erinevalt planeetidelt, et mitte öelda galaktikatest. Ja kui ma naisena ennast selle raamatu valguses kõrvalt analüüsin, siis tuleb kohati tuttav ette küll. Vähemalt, kui mul on tuju endaga vastikult aus olla. Ja kui ma mõtlen, et tõesti on maailmas sellised muhedaid mehi, kes näevad naisi selle kandi pealt, siis keerab see minu jaoks ka pisut pilti pea peale. No ma ju ei näe teie pähe, mehed! Seega pean oletama, et antud raamatu puhul on tegu teatava kasutusjuhendiga :D

Huvitav on ka see, et see raamat mängib eriti hästi detailide peal. Üksikuna võttes ei ole võibolla sellel kõigel väärtust, kuid kogu kontekstis on need tohutult olulised ja sõnademäng tuleb mõjule. Näiteks kui Mees mõtleb sellele, et teda on paljud naised elus imenud, ning kõrvutada seda puugiotsimise episoodiga kalal käigust, siis pilt nihukb pisut. Järsku ei puurigig mõte olla seksuaalne, vaid hoopis vaimses mõttes imemine. Jah, see detailidekaleidoskoop ongi selle raamatu juures kõige lahedam.

Kui arvestada, et ma lugesin selle raamatu rongisõidu ajal läbi umbes 2 tunniga ja poole sellest ajast totakalt omaette itsitasin, siis võin öelda, et oli minu tassike teed küll. Kindel lugemissoovitus. Lõpetuseks teile naise jäävuse seadus: Naine ei kao ega hävi, vaid muutub ühest olekust teise.

No comments:

Post a Comment