Naistekas. Meelelahtus ja vaheldus. Miks? Sest vahel on vaja...
Sisu tüüpiline - hädas eraelulise taagaga üksikema kohtub endise merejalaväelasega, kelle elu ka mee lakkumine pole. Kõikehõlmav kirg, mõned sekeldused mehe liigvõimuka vanaemaga, üks vägivaldne narkar ja happy end.
Üsna tüüpiline naisekirjandus - kiirelt tulnud, kiirelt läinud. Aga ma lugesin ka mallery lugu sellest, kuidas ta selle raamatu kirjutamiseni jõudis. Sissejuhatuses räägib ta sellest lühidalt ja mõte on tõesti intrigeeriv - mis saab neist sõduritest, kelle surmast pole kellelegi teatada? Keda mitte keegi ei oota ja keda keegi ei leina? Kes oleks võinud seda arvata, et endalegi ootamatult leidsin naistekast üsna reaalse ja huvitava küsimuse.
Ma ei hakka kokkuvõtvat hinnangut andma, sest muidu oli sisu as usual.
No comments:
Post a Comment