Wednesday, February 23, 2011
TEMAATILINE: Juri Aleksejevitš Gagarin
Seekordne lugemine sai alguse ideest teha tööl vahva näitus. Teemaks Gagarin ja tema kosmoselend. Ikkagi 50 aastat möödub sellest aprillis. Alguses tuhlasin veebis - otsisin ja tõlkisin ning vaatasin Youtubest videosid, aga see oli nüri - ei andnud kogu tunnet kätte. Ja siis pöörasin ma silmad jälle raamatute poole.
J.Doran. P.Bizony "Tähemees. Juri Gagarin: Tõde ja legend"
Briti ajakirjanike tehtud uurimuse võtsin kõige esimesena kätte. Käsitleb Gagarini elu alates sünnist ja lõpetades õnnetu surma analüüsimisega. See on neist kolmest vast kõige realistlikumalt kirjutatud raamat, hõlmates intervjuusid ning kõrvaltvaataja pilku asjade arengule. Muidugi, selliste elulugude puhul on alati natukene segavaks faktoriks see, kuidas kujutada portreteertitavat ja mis moodi suhtuvad temasse uurijad ise. Kuid see on minu arvates üsna õnnestunud raamat.
J. Gagarin "Tee kosmosesse"
Gagarini enda tihkelt punast propagandat täis kirjutis, mis üsna kohe pärast tema lendu ilmus (eesti keeles 1962. aastal). Selle raamatu puhul jääb kaunis ebaselgeks, mis on tõde ja mis mitte. Samas seda kohe pärast brittide kirjutist lugeda oli päris põnev - mõned asjad on hoopis teisiti kujutatud ning teatud inimesi nimetatakse ainult ametinimetustega (rangelt salastatud ju). Seda raamatut oli mul raske tõsiselt võtta, kuigivõrd püüdsin lähtuda sellest, et Gagarin vähemalt mingigi osa loomise juures ise viibis.
V. Stepanov "Tähetund"
Eesti keeles 80ndate lõpul ilmunud romaan. Kahe eelmise raamatuga võrreldes küll kohati liiga kirjanduslikku ja ilukeelset puru täis, kuigivõrd olude suhtes veidike ausam kui Gagarini enda raamat. No mis teha, olud olid sellised. Kohati väga mõnus jutustus, kohati jällegi liiga ilukirjanduslikult ülepaisutatud. Stepanovi stiil mulle üldse ei passinud, oli teine kuidagi liiga ülepingutatult patriootlik ja paatoslik, eriti, kui arvestada selle ilukirjanduslikku suunitlust.
Minu eesmärk nende raamatute puhul oli aru saada, mida Gagarin ise seal üleval olles tundis. Ikkagi esimesena kosmoses - seal suures tundmatuses. Aga ma ei saanud sellele vastust. Ta kirjeldas oma füüsilist olukorda, masina seisukorda jne, kuid mida ta tegelikult ise tundis ja asjast arvas? Kuidagi tohutult emotsioonitu ettevõtmisena oli see minu arust kõigis kolmes raamatus kajastatud. Ühes räägitakse kosmose (v)allutamises, teises sellest rahvuslikust tahtest ja patriotismist, kolmandas venelaste meeleheitlikule kiirustamisest, et ameeriklastest ette jõuda. Kõigi osalejate emotsioonid olid kõigis kolmes raamatus nii üheplaaniliselt esitatud, et ma olin täitsa hädas - kuidas mina peaksin sellesse nüüd suhtuma. Selles plaanis pidin ma tohutult pettuma.
Huvitav on aga see, kuidas esitatakse erinevates teostes neid teisi olulisi kaasosalisi. Eriti põnev on jälgida Koroljevi (so Vostoki peaskonstruktor, kelle ametipositsioon oli riiklikult salastatud) ning Titovi (so Gagarini dublant). Nende kahe tegelase puhul kirjeldab Gagarin neid ainult ametinimetustega ja viitab neile kui auväärsetele seltsimeestele, mis oli minu jaoks sellel hetkel nii võõristav lugemine. Stepanov teeb neist tundlikud vene hinged, kes seltsimehelikust hoolest ja armastusest ikka enne Vostoki starti ka mõned pisarad poetavad. Sellised tugevad ja tundlikud isased (tänapäeval võib selliseid vist Ladina-Ameerika seepides näha). Siinjuures kaldub mu küünikuhing kõige rohkem brittide versiooni poole. Seda mitmel põhjusel - esiteks avaldamise aeg ja uurijate endi erapooletus. Neil pole vaja näidata seda Venemaa poja suurt hinge ja avarust. Teiseks intervjuulõigud Titovi endaga. See lisab usaldusväärsust ning samas peegeldab ehtinimlikke tundeid - väikest kadedust teise suhtes, erinevaid tundeid treerningute ajal jne. Selline aus tagasivaade.
Mis ma oskan öelda - kolm erinevat raamatut, mis käsitlevad sama teemat, kuid kolm täiesti erinevat lähtepunkti ja suhtumist. See muudab teema veel intrigeerivamaks, kui seda siinse lühikese blogikirjutisega väljendada saab. Aga kas soovitaksin? Stepanovi asja pigem siiski mitte, kuid teised kaks on üsna põnevad, kui arvestada nende loomise erinevaid aspekte.
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
Uskumatu, et sa nii põhjalikult näituseks ette valmistasid. Lausa kolm raamatut lugesid läbi.
ReplyDelete