Saturday, April 23, 2011

E. Jelinek "Klaveriõpetaja"


Koolitused on vahel väärt lugemise jaoks head allikad. Antud raamatuga oli säherdune lugu, et ma olen teda ka varem käes soojendanud ning üks kord ka alustanud, kuid siis ei läinud kohe kuidagi. Mõte jäi kaugeks ning idee hõredaks. Ei ole kindel, kas süüdi on autor. Seekord sain järje peale...

Raamatu peategelaseks on klaveriõpetaja Erika Kohut - keskealine ülikontrolliva emaga koos elav vanatüdruk, keda ema lapsest peale on treeninud muusiku karjääriks, kuid kes mingitel põhjuselt õpetajaametist kaugemale ei jõua. Erika isa on juba ammu hullumajja viidud, kuid ema on selline tugevalt klammerduv natuur, kes tahab kõike oma lapses kontrollida, seal hulgas ka eraelu. Erika otsib sellest välja pääsu kaunis ebatavalisel viisil - ta käib äärelinnas peep-showdel ning vahel öösiti pargis seksivaid paarikesi piilumas. See on kõige lähem asi seksile, mida ta endale lubada saab. Kui siis tuleb mängu noormees, Walter Klemmer - tehnikakooli üliõpilane, nägus sportlane ja Erika õpilane, kes tahab oma naistemehe kuulsuse proovile panna klaveriõpetajat võrgutades. Ta paneb käiku kõik oma võlud ning Erika neelab konksu alla. Erika aga on keerulise isiksusega ning ta kirjutab oma õpilasele kirja, kus ta kirjeldab erinevaid vägivaldseid seksmänge, mida ta palub endaga läbi viia, sisimas lootes austaja rüütellikusele ning võimele sellistest perverssetest palvetest mööda vaadata. Klemmer loeb kirja läbi ja suutmata esitatud palvet uskuda, lahkub Erika juurest ummistvalu. Ta tuleb aga öösel tagasi, lukustab Erika vananeva ja ülikaitsva ema elutuppa kinni, peksab ja vägistab Erika ning lahkub suurt kergendust tundes. Pärast vägivallaööd läheb Erika, seljas üks tarbetult ostetud moodne kleit, Klemmeri kooli juurde, näeb toda seal teiste naistega flirtimas ning teeb seda, mis toob tema elus ainukese asjana valule leevendust - ta lõigub ennast. Ainukene vahe on selles, etkui varem on aidanud žiletiteradest, siis nüüd läheb käiku lihanuga.

Kui ma seda raamatut lugema hakkasin, siis meenus mulle kohe film, mida me sõbrannaga vaatasime. "Black swan" oli filmi nimi ning käsitles üsna sarnast teemat. Seksuaalses mõttes alaarenenud kunstnik põrkub kokku kurva reaalsusega, kus tegelikult kõik tiirleb kire ja seksi ümber. Muidugi, ma saan aru, et nii must-valge meie elu ka pole, kuid nende teoste põhjal tuleb see nii välja - selleks, et saada tõeliseks kunstnikust, pead sa oskama ka seksuaalses mõttes ennast avada. See pani mind mõtlema sellele, et kuivõrd me siis sõltume sellest seksuaalsest loomaste meist endas. Kuidas me suudame defineerida, kes on seksuaalsest tipptasemel ja kes on täielik käpard. Aga samas kirjutab Jelinek, et "kunst on Erika jaoks argipäev."

Samuti käsitlevad mõlemad teosed seda ebatervet ema-tütar suhet, kus üks ei saa oma eluga edasi liikuda ja teine ei saa oma elu üldse alustadagi. Kes on ohver? Kes vajab abi? näiteks Jelinek kirjeldab ema poolt sooritatud ajupesu lapse peas järgmiselt: "Ette hoiatamata kruvib ema TEMA peakupli kaane pealt, pistab käe kupli alla ja hakkab seal usinalt sorima. Kuplis valitsenud kord teda ei huvita, ema loob seal endale sobiva korra." Kaunis võigas kui ka realistlik pilt. Kuivõrd siis vanemad soovivad iseennast täide viia läbi laste? Laps kui maailma keskpunkt, mille edu paistel ennast peesitada.

Mulle meeldis selle raamatu puhul detailide kirjeldamise rohkus. Tavaliselt raamatutes see ärritab mind, sest see kipub venima ning on kaunis üksluiselt esitatud. Jelinek on aga kuidagi väga geniaalselt selle probleemi lahendanud. Ta ei kasuta näiteks robustset sõnavara - pigem leiab ta alternatiivseid ja huvitavaid väljendeid keerukate ja absurdsete olukordade kirjeldamiseks. Kui arvestada seda, mis on raamatu tsentraalseks teemaks, siis see on väga omapärane ning võiks öelda isegi ilus. See, et see on võibolla ebatavaline, ei pea seda kindlasti labastama. Tolle konkreetse inimese jaoks on see oluline ja see on tähtis. Ja selle raamatu tõlkimine oli tõenäoliselt üsna suur väljakutse.

Kokkuvõtvalt ütlen, et see on väga keeruline raamat, milles on väga suur roll detailidel ning täpsel keelekasutusel. teisalt jällegi oli see üsna nauditav, kuigi võikasisuline raamat. Köitev ja elamusterohke raamat.

No comments:

Post a Comment