B. Engler, D. Reni "Mehed minu sohval"

Suur suvi tuli ja ma puhkan. Ja kuigi ma loen vabal ajal nagu loom, siis väga internetiavarustesse ei jõua, et muljeid kirja panna. See häbiväärne olukord tuleb lahendada, sest muidu ma lihtsalt unustan ära, mida ma lugenud olen - suur virn märkmelipikutega raamatuid seisab kapiserval ja ootab mõtestamist. Aga selle raamatu puhul on see huvitav fakt, et mina ei oleks seda raamatut lugenud. Ma olin isegi õndsas teadmatuses selle olemasolust, kuid maale minnes pakkus sõbranna seda mulle, sest seda olevat maakonnas ainult kaks tükki ja see on kogu aeg välja laenutatud. Kuidas siis teisiti?

Noor naispsühholoog, kes tegeleb meeste seksuaalteraapiaga, arutleb oma raamatus meeste arusaamisest erootikast ning põhjustest, miks petetakse, ei suudeta pühenduda ja otsitakse teravaid elamusi. See ei räägi ainult meeste probleemidest leida ühist keelt loomaks eluterveid valikuid, vaid ka naistest, kes mõjutavad ja kujundavad oma kaaslaste, poiss-sõprade ning abikaasade elukvaliteeti. Paralleelselt oma patsientidega püüab naine mõista ja leida lahendust oma segasevõitu kaugsuhtele araabia päritolu Remiga, mis oma olemuselt on kaunis bipolaarne. Jah, põhjuslikult seletab autor ära miks mingi probleem on tekkinud ning suunab oma kabinetis sohval lösutavaid mehi oma emotsioonidega tutvuma, kuid üsna mitmel korral jääb ravi pooleli patsiendi loobumise tõttu. Samas kirjeldab ta, ilmselgelt enda seisukohast, ka patisentide olemust ning ... nimetagem seda energeetikaks, mis konkreetse inimesega kaasas käib, mis muudab patsiendid ehk lugeja jaoks veidi inimlikumaks kui laborirotid. Posu toredat erialast teooriat koos oma isikliku elu probleemidega ning ongi raamat olemas :)

Seks ja seksuaalsus on ilmselgelt huvitavad teemad. Eriti eestlastest puritaanidele ju :) Seega pole absoluutselt küsimustki, et sellise probleemasetusega raamat võib tekitada huvi ning intrigeerib - mõelda vaid, üks naine on saanud jala ukse vahele ja räägib meile mõistetavalt meeste intiimseimatest mõtetest. Meile! Naistele! Ja samuti saab anda elegantse ninanipsu igasugustele naistekesksetele ajakirjadele, mis loovad stereotüübi mehest kui 24/7 suguelust mõtlevast olendist. Veidi häiris mind autori isik, sest midagi oli seal paigast ära, kuigi ma ei oska täpselt öelda, mis see oli. Võibolla on see isiklikul tasandil, kuid võib ka olla, et ma lihtsalt lähenesin sellele raamatule alateadliku eelarvamusega a la "mida uut ma siit siis leida võin".

Mulle meeldis aga see mõte, et seks on haruharva ainult seks. Seks on siiski ka üks võimalus ennast väljendada või tegeleda oma probleemide või traumadega. See annab võimaluse endast pingeid maha laadida või luua lähedustunnet, mid tavalisel suhtlemisel ei saavutata. See ei ole inimeste puhul (jah, isegi meeste puhul) tihti ainult füüsiline aktiivsus, mille eesmärk on füüsilise rahulduse saamine. See stereotüüp alfaisastest, mida erinevad naistekad takkaõhutavad ja naistekarjad seda hordidena usuvad, on kohati lausa halenaljakas. Millal on elu olnud must-valge? Muidugi, raamatus oli veel "huvitavaid ja toredaid" mõtteid ning eriti huvitavaid assotsiatsioone mu enda isikliku eluga, kuid nende esile toomine ei ole siinjuures kuigi paslik, seda enam, et tegu on avaliku blogiga.

Mulle kui naisele oli see huvitav lugemine... esimesed 100 lehekülge, kuid pärast seda oli raamatu mõte juba üheselt selge ning ülejäänud raamat jäi kuidagi ootuste kahvatuks varjuks. Seega tasub silm sisse visata, aga põhjapanevaid avastusi oodata vast ei tasu.