Selle raamatu kinkis mulle jõuludeks endine töökaaslane, kellest ma väga lugu pean. Ma olin ühe asja pärast endast väljas ja ju siis oli seda mu näost ka näha. Ma mäletan, et me sõitsime temaga koos koju ükskord bussis ja ta oli seesinase raamatu ka ühele heale sõbrale tolle raskel ajal soetanud. Ühesõnaga, seekord siis tegu kingitusega, mis mind ammu riiulilt piidles.
Raamatu nimi ütleb juba ära, millest asi räägib - kriisidest meie ümber. Kriise on mitmeid ja nende tekkepõhjused on erinevad, kuigi algne punkt siiski ühtne - meie ise. Raamat on üles ehitatud nii, et liigutakse isiklikemast kriisidest üldisemate ja laiahaardelisemateni. Ja jah, see on eneseabi raamat, ja ma pole siiani näinud mõttet selliste raamatute lugemiseks. Aga kuna elu-oli viis mind nii kaugele, siis sai ka raamat avatud.
See raamat räägib asjadest, mida me tegelikult kõik teame. Kõigepealt sellest, et oma elus oled siiski sina see, kes on oluline. Ja kui sa oma elus ei saavuta harmooniat muu maailmaga, siis kuidas saad sa teisi aidata. Samuti räägib see sellest, et me oleme oma mehelikud-naiselikud rollid ühiskonnas ümber tõstnud ning see ei ole hea - pigem tekitab see veel rohkem kriise ja sotsiaalseid vastuolusid nii meis endis, meie peredes, lastes, töökohtades ja mujal. Ka maailmas toimuvad sõjalised, poliitilised ja majanduslikud kriisid lähtuvad sellest, et meie eludes puudub harmoonia ja üksmeel. Ja need mõtted on ju õiged. Mingil hetkel on kõik selle mõelnud, et miks asjad ei tundu enam korras olevat, miks maailm liigub kuidagi segase korra läbi kusagile määramatusse kaosesse. Noh, vähemalt mina olen seda mõelnud. Ja oli hea mõelda, et ma pole ainukene, kes leiab, et töö ei tohiks muutuda elu eesmärgiks, vaid see on vahend iseenda arendamiseks.
Ei saaks öelda, et ma oleksin saanud uusi teadmisi, kuid teatud asjad asetas see raamat minu jaoks küll üllatavalt uude perspektiivi. Uudsuse aspekt oli olematu, kuigivõrd valgustav oli ta mingi kandi pealt kindlasti. Võibolla isegi soovitaksin, kuigi pika peale kippus väga sellised uimaseks ja targutavaks... Tõenäoline on, et Nekrassovi teisi asju ma vabatahtlikult ei loe. Maitse asi!
No comments:
Post a Comment