Selle raamatuga oli lihtne - hing ihkas pärast raskepäraseid lugemiselamusi millegi piisavalt lihtsa ja jabura järele. Videviku-saagat uuesti läbi närida ega Sandra Browni läbiproovitud romantikat ei viitsinud jälle läbi lugeda ning (tunnistan ausalt pattu) pilt oli kaanel ka ilus.Lucinda Price läheb uude kooli oma sünge minevikusaladusega. Uus kool on kirjelduste järgi justkui Addamsite filmi kaunis taaselustus: sünged seinad, veidrad elanikud ning ka kohalik surnuaed on kasvatustegevusse lülitatud. Lucindale jääb silma noormees Daniel, kes aga neiut eemale tõrjub, kuna teab, mismoodi see nende lugu on aegade algusest saadik iga kord lõppenud. Loo arenedes selgub aga nende kahe omapärane seotus: Lucinda ja Daniel on omavahel igaveseks seotud, kuid alati, kui nad kohtuvad ja armuvad, Lucinda sureb. Daniel aga langenud inglina peab sügavat südamevalu ikka ja jälle üle elama, mistõttuta tütarlast pigem väldib. Kuid nüüd on neiule silma peale pannud ka keegi teine peale tema ettemääratud armastuse ning lugu ei liigu enam oma tavapärast rada...
Siin ei ole midagi keerulist - maagiliste olenditega tiiniromaan, milles puudub sügavam sisuline teemaarendus. Peategelane püüab leida iseennast ja tal on arusaadavatel asjaoludel keerulisi eneseotsinguga seotud küsimusi, kuid arvestavat ideed sellest kahjuks ei sünni. Tõsi, head ja halvad on selles romaanis kaunis tinglik ja subjektiivne nähtus, kuid sellest hoolimata on teosel väga etteaimatav teemaarendus. Seega ei midagi erilist ja kusagil poole raamatu paiku läks see minu jaoks ühekülgseks.
Seega lugege omal vastutusel, midagi ülemäära erilist siit leida ei ole.
No comments:
Post a Comment