A. Sam "Kassapidaja katsimused"

Vahel, kui ma olen midagi enda jaoks suurt elamust pakkunud raamatuga ühele poole saanud, tekib mul tahtmine väikese "sutsaka" järele - midagi, mis oleks lühike, tõmbaks meeleolu jälle maha ning ma ei peaks väga mõtlema. Tekib lihtne ülemõtlemisevaba vajadus oma õhtu sisustada, mistõttu satuvad mu pihku erinevad naistekad või mingid muud jaburama sisuga teosed. See raamat ongi selle eesmrägiga valitud ning täidab eelnevalt esitatud intellektuaalsetest vajadustest seda teist.

Anna Sam esitab selles lühikeses raamatus oma kogemused kassapidajana erinevates Prantsuse poekettides. Kõne alla tuleb kõik: erinevad kliendid, kolleegid, sooduskampaaniate korraldamisest, dokumentide küsimisest, kassapidaja puhkepausidest jne. Põhimõtteliselt on raamatukeses humoorikas ülevaade kassapidaja ameti teravamad külgedest kogu selle hiilguses.

Nagu juba öeldud, oli see raamat minu jaoks "sutsakas", mistõttu on mul lausa võimatu mingisugust elavamat ülevaadet siin koostada. Lühidalt öeldes olen ise mõelnud, et kassapidaja elu on ikka midagi hullumeelset, sest aegajalt klientidega tegeledes vist ei teagi, kas nutta või naerda, kuna lindi juurest käbi ju läbi terve ühiskonna kaleidoskoop kogu oma absurduses. Kui üks saab naljast aru, siis teine läheb lausa kahe sendi tõttu täielikku pöördesse ja röögib nii, et kõik ümberkaudsed on tattipritsmetega kaetud. Ma ise püüan alati viisakalt käituda kassas, sest ma leian, et kui palk on ausalt välja teenitud, siis ei tohiks kellelgi kobisemist olla või seda tööd räpaseks või alaväärseks pidada. Seda enam, et klienditeenindajana saan ma nendest ehk isegi aru. Raamatut lugedes tuleb aga silmas pidada, et Eesti ostukultuur on mõnevõrra erinev Prantsuse omast (näiteks ei näe meil reeglina poes ostetavat kaupa juba söövaid inimesi). Teisalt jällegi on see ehk minu naiivne arusaam asjadest või ma olen lihtsalt valel ajal poodi sattunud... Samuti on Eesti kassapidajad üldjoontes täielikud stoneface'd, kellelt emotsiooni või isegi vabandavat naeratust kehva olukorra puhul on väga harva näha.  Piip, tuut ja järgmine klient... Päris nüri värk...

Anyhow, ühe õhtu lugemine, kiire ja kerges (enese)irooniakastmes, kuid kahjuks mitte meeldejääv.