C. Stross "Vürtskaupmeeste sari"

Vahel, kui ma hakkan lugemist otsima, siis sirvin ma erinevate raamatukaupluste kodulehekülgi ja ühelt selliselt lappamiselt ilmus ka "Vürtskaupmeeste" sari välja. Ja alati peab olema kas kõhutunne või mingi meeldejääv detail ning selle sarja puhul oli tegu viimasega, sest sarja esimese osa tutvustus on väga intrigeerivalt kokku pandud. Ma siis läksin sõbrantsile tema töökohta külla ja hankisin endale vajaliku materjali.

Miriam Beckstein on majandusajakirjanik, kes veidi liiga innuka uurimise pärast töökohal vallandatakse. Ta läheb oma emale külla, kellega juttu vestes liigub muu hulgas jutulõng Miriami lapsendamise asjaolude juurde ning Miriami ema annab talle medaljoni. Koju naastes hakkab Miriam aga medaljonil olevat mustrit veidi liiga süvenenult uurima ja saab kohutava peavalu ning veidra seikluseoma tugitooliga tundmatusse metsa. See asjaolu aga vallandab intrigeeriva sündmusteahela, sest ilmneb, et Miriam on ühes teises dimensioonis väga mõjukas inimene, kelle väljailmumine tekitab kehtinud korras väga kardinaalseid muutusi. Teine probleem on see, et Miriami iseloom ei lähe uues dimensioonis kehtivate normidega kokku, mistap sarja teises osas juhtub peategelane avastama kolmanda dimensiooni ja uued huvitavad vastased, mida üliagar majanduslikult mõtlev noor naine ei saa jätta oma plaanidesse kaasamata. Sarja kolmas osa on aga rohkem erinevates dimensioonides kehtiva poliitilise mängu demonstreerimiseks, kusjuures loo peategelane satub kõigis kolmes dimensioonis mänguväljaku keskele ja see ei ole sedasorti mängude juures kõige meeldivam positsioon, eriti arvestades, et kõigis kolmes dimensioonis tipneb see mäng suuremal või vähemal määral kodusõjaga.

Seda sarja annab kõige paremini kokku võtta sõnadega "asjalik action-fantaasia": tegevus toimub meeletu kiirusega, loo keskmes on konkurentsivõimeline äritegevus ning poliitika. Kõige häirivam minu jaoks oligi see meeletu kiirus, millega lugu arenes. Samuti ei saaks ma siinjuures rääkida karakterite mitmeplaanilisusest ja sügavamast mõistmisest, sest antud sarja puhul pole see tõenäoliselt eesmärgiks olnud. Ma tundsin, et lugu muutus kiiresti väsitavaks, sest hingetõmbe aega nagu väga ei antud ja mingil hetkel ei viitsinud ka seda ühemõõtmelist sahmimist siia-sinna enam väga süvenenult lugeda.

Seega on minu hinnang antud sarjale pigem keskpärane lugemine, kui meeldiv ajaviide.