Sunday, January 23, 2011

M. Sahlins "Saared ajaloos"


See raamat sattus minuni üsna arvatavat rada pidid - kuna ma olen viimasel ajal raamatusarja "Ajalugu. Sotsioloogia" lugenud, siis jäi käesolev üllitis minu näppude ja ahnete silmade küüsi.


Sahlins'i esseede kogumik räägib Hawaii, Fidži ja Uus-Meremaa saarestiku pärismaalaste ajaloo olulisematest hetkedest, mis on mingil määral seotud meie lääneliku kultuurikeskkonnaga. Kuna aga tegu on esseede kogumikuga, siis ei ole raamatu 5 osa omavahel selgelt põimunud, kuigi keskseks teemaks on ikkagi see, millistel olulistel ajaloolistel etappidel ning millistel tingimustel meie ja selle kurikuulsa "teise" (so mainitud saarestike päriselanike) kultuur ja maailmavaade omavahel põimuvad. Ning mis tagajärjed sellel on. Minu arvates on tähelepanu all eelkõige Hawaii saarestiku põliselanike ja James Cook'i* omavaheline suhestumine. Seda eelkõige sellepärast, et aitab meil üsna selgelt siduda oma kultuuri ajalugu ja esteetikat hawailaste omaga. Teised näited jäävad võibolla mõnevõrra kaugeks, sest meie eestlastena ei pruugi nendest aru saada, sest James Cook'i teame me kõik, kuid maooride ühiskond ei oma meie jaoks vast nii suurt tähtsust.


Selle esseedekogumiku tase oli minu jaoks ebaühtlane. Võibolla seetõttu, et ma ei oska võtta selget seisukohta Fidži elanikkonna tegude kohta ning sellepärast jäi antud osa minu jaoks pigem tuimaks teoretiseerimiseks. Mind jätab selline temaatiline sõnakeerutamine üsna külmaks ja selle pärast püüdsin ka nendest lõikudest kiiremini üle libiseda. Teisalt jällegi meenub mulle, et ka selles sõnapurus oli olulisemaid hetki, mis selgitas meie suhtes "teise" käitumismustreid selgemalt lahti. Näiteks Fidži saarte uue kuninga tuleku rituaalid, mille käigus toimub nö rituaalne suremine inimesena ning uuestisünd kuningana. Sest kui sellele tegelikult mõtlema hakata, siis see teema on ääretult põnev, kuid jah - minu maitsele liiga sõnavahune.


Aga üks olulisemaid mõtteid, mis mul eile seda raamatut lõpetades peas keerles, on Sahlins'i seisukoht "Pole sündmust ilma süsteemita", kus sündmust käsitletakse tähendusega juhtumina ning just tähenduse omistab sellele süsteem, milles sündmus toimub. Ja see ongi kogu selle esseekogumike keskne teema. Sest kui me mõtleme James Cook'i viimastele päevadele oma kultuurikontekstis, siis tekib tohutult küsimusi, kuid mõeldes sellele Hawaii elanike toonasest mõttemaailmast lähtudes, siis arvestades tõika, et Cook ilmus saarele viljakusjumala pühade ajal, siis saab asi hoopis uue mõõtme. Sest siis on Cook'i teistkordne maabumine Hawaii saarel pärast masti murdumist hoopis nähtav kui mitte reglementeeritud sündmus, mis antud süsteemis on tohutu vastukäivus ning hawailased pidid ennast ja oma kultuuri kuidagi selle vastukäivuse vastu kaitsma. Ja kuigi inglased oma kultuurikontekstist ei näinud probleemi olevad, unustasid nad ära, et sellel saarel ei käi asjad nende reegite järgi, sest seal ei kehtinud (veel) nende süsteem. Ning see vastukivus just viiski oma kurva, kuid ootuspärase lõpuni, milleks oli James Cook'i surm.


Kokkuvõtvalt ütlen, et oli intrigeeriv ja mõtteid tekitav raamat, kuigi minu jaoks ebaühtlase tasemega st oli kohti, kus mõte oli selge ja piiritletud, kuid oli ka kohti, kus idee jäi justkui toppama.


* Teatavasti tapeti kuulus meresõitja Cook Hawaii päriselanike poolt ning söödi ära.

No comments:

Post a Comment