Khm... Käisin maal ja raamatukogus oli see kohe kenasti laua peal tagastatud kraami hulgas. Mitte, et mul maal midagi muud teha poleks, kui lugeda, kuid maal mul lihtsalt tuleb see paremini välja - vähem segavaid faktoreid. Noh, ütleme raamatu valiku kaitseks seda, et mul on värk nende järgedega - tuleb kõik läbi lugeda, sest muidu ei teki lõpetatust ja lahtiste otsadega on mul isiklikult väike probleem. Nimelt ei meeldi mulle need kohe mitte üks teps.Anastasia jaoks lähevad esimese osa lõpuks ettevõetud mängud veidi liiga teravaks ning ta otsustab loobuda. Ta jätab maha oma härra Gray, kolib teise linna ja alustab oma tääd väikeses kirjastuses. Kuid Gray ei jäta jonni (tuletame meelde, et ta on siiski rikas tujukas multimiljonär, kes võib endale sellist asja lubada) ning ta võidab neiu jälle enda poole. Loo arenedes ilmneb ka härra Gray minevik, tema keerulised suhted ümbritsevate inimestega ning sügav poolehoid Anastasia vastu, mis viib lõpuks suurtest tunnetest tingitud abieluettepanekuni.
Einoh, endiselt kiire ja mugav lugemine, kuigivõrd hakkas kogu see seksivärk juba päris alguses ära tüütama. Olgem ausad, seda ei kirjeldata kuigi realistlikult või on mul lihtsalt teistmoodi kogemused. Pigem hakkas mulle rohkem pinget pakkuma see, mis inimene see Gray siis lõpuks on, kuid ilmselgelt ei saa seda raamatut pidada karakteriromaani tipptasemeks. Seega on siit väga-väga keeruline mingisugust sügavamat filosoofilist taset teieni tuua. Seksi on, kirge on, draamat ka näpuotsatäis - naisteka kolm põhikomponenti, mis sisustavad kenasti paar-kolm sombusemat suveõhtut ära.
Seega naistekana üsna okei, kuid lõpuks tõesti kogu see pidev seksi rõhutamine ei tööta enam.
