Saturday, May 28, 2016

D. Verhulst "Kahju olnud asjadest"

See raamat on kuidagi omapärane. Kõnetas ennekõike pealkiri kui kujundus ning pärast sisukokkuvõtet tundus loogiline see raamat läbi lugeda.

Belgia kauges ja lootusetus kolkas elab noor Dimitri veidrat eluheidiklikku elu oma vanaema ning alkoholilembese isa ja lelledega. Elu justkui kulgeb ühest kõrtsuskäimisest teise ning kajastatavad mehetükid on teatud ringkondades kindlasti muljetavaldavad alates võistujoomisest ja lõpetades lastekaitseametniku külastusega. Suuri sündmusi ega romaani kulminatsiooni kui sellist ei ole – kogu sündmustik voolab ühtlase joana justkui vesi vanni. Aga meeldejäävaks selle raamatu puhul on värvikas elu-olu kirjeldus lõikavas sarkasmivõtmes, mida pehmendab kerge melanhoolne alatoon muutes selle nüansirikkamaks. Lausa selle tasandil, et kohati ei saagi aru, kas nutta või naerda.

Verhulsi kirjutamisstiil on tõesti imetlusväärne ja omapärane, kus kohati ei saagi aru, kas tegu on eneseiroonilise olukorramõnitusega või siira rumalusega. Isiklikult kahtlustan esimest. Näiteks palgaraha viina alla panemise ettekäändeks on toodud ligimeste päästmist kapitalismitondi ohtudest või kuidas autor kirjeldab oma sündimisega tehtud kahju ema elundkonnale, sest 9 kuu jooksul pärast korterisse kolimist tahaks ju veidi sisustusega eksperimenteerida... Teisalt on raamatus ka omajagu elulisi põhimõtteid, mille autor talle omase terava huumoriga välja ütleb. Näiteks et mees, kes naise juurest pärast lapse sündi minema jalutab, on mölakas seda enam, et tal polnud naise juurest lahkumiseks julgust enne lapse valmis treimist. Või kuidas moodsatel inimestel on nii palju sõpru, et nende kohta käiva teabe haldamiseks on vaja raamatupidamissüsteemi. Tjah, tõeline elu vahib selle absurdses võtmes raamatust vastu ja kohati on lausa kõhe.

Eraldi toon veel välja, et raamatu eestindamine on minu arvates päris hästi õnnestunud. Pole kirjevaigu, mõte jookseb ludinal ja arvatavasti on ka tekst kenasti meie kultuurituumi paigutuv. Nutikas valik, seda enam, et kirjastus on mulle suhteliset tundmatu (NyNorden).


Seega igati huvitav üllatus ja soovitan ka teisel lugeda. Tõsi, veidi robustne ta ju on, aga aegajalt ongi ehk tarvis kaunishingi tuulutada...

No comments:

Post a Comment