Monday, December 6, 2010

A. Huxley "Hea uus ilm"


Raamat sai valitud kusagilt loetud sisu tutvustuse järgi, mis tundus intrigeeriv. Lugu räägib kunstlikust ideaalühiskonnast, kus elatakse ütluse järgi "igaüks kuulub igaühele". Raamat algab sellest, et kirjeldatakse väga selgelt seda, kuidas luuakse uue ühiskonna liikmeid katseklaasis, mille alusel jaotatakse nad kastidesse ning kuidas nendest kasvatatakse just sellised inimesed, nagu konkreetne hea uus ilm seda nõuab. Seda näidatakse erinevate inimeste poolt, kuid vaatenurk on kõigil üks. Terve ühiskond on muudetud tarbimisühiskonnaks, kus rõhutatakse uudsusele: inimsuhted ja asjad ei tohiks korduda, seksuaalne vabadus on eetiline, nauding oma olemuselt on pidevalt püüdlemisobjektiks jne. Ning kui sellesse maailma satub resevaadist Metslane, kes on elanud seni iidsete indiaani ühiskonna reeglite järgi, siis paratamatult tekib konflikt tema ja selle uue ilusa maailma vahel.


Väga hull lugemine oli. Seda on väga raske kirjeldada, sest ma olen seisukohal, et paljuski on selliste raamatute sisu tajumine individualistlik tulenevalt sellest, kuidas me ise näeme tulevikku. Aga minu kogemus selle raamatu puhul sarnanes paljugi Orwelli "Loomade farmi" lugemisel kogetuga. Natuke tundsin ma häbi, et see 1930nendatel kirjutatud raamat, suutis nii mingil määral kirjeldada seda veidikene skisofreenilist ühiskonda, milles me hetkel elame - tarbimishullus ja ideeliselt teadusele toetumas. Võibolla ongi tõsi, et mingi aja pärast jõuame nii kaugele, et hakkamegi endale taotlema seda heaolu ühiskonda, kus meie õnnetunne on keemiliselt stimuleeritud ning meie rollid ühiskonnas ette määratud. Ma ei tea...


Metslase karakterile tuleb kaasa tunda - tema on vaba sellest, mida see ühiskond talle pakub, kuid teisalt ei oska see ühiskond temaga käituda. Need inimesed lihtsalt "saavad, mida nad tahavad, ja nad ei taha iial midagi, mis poleks kättesaadav". Ja paratamatult libises mõte sellele, et vabadus nii mitme otsaga asi ning tihti sõltub vaatepunktist. Samuti kaalusin ma seda, et kas vabadus ei ole siis ka vastandliku polaarsusega? Ja kõige absurdsem on, et, nagu praeguseski maailmas, kui sa ei mahu raamidesse, siis muutud sa objektiks, mida uuritakse ja mida püütakse raamidega vähemalt kohandada.


Intrigeeriv, kuid nutikas visioon tulevikust ja minu silmis mingil määral tõeseks osutunud. Ei olnud igav, kuid kohati tekitas vastuolulisi mõtteid ja tundeid. Ma ei ole kindel, mida sellest arvata. Aga sellegi poolest mõjuva teemaga asi.

1 comment: