Tegelikult ma ei oleks ise seda raamatut valinud, aga Tallinna keskraamatukogul on uus ja huvitav kampaania ja konkreetne raamat on ka antud nimekirjas sees. Seega sõbrantsilt lugemissoovitust lunides arvas ta, et ma võiksin ka lugemisprogrammist osa võtta ning ütles, et seekonkreetne raamat on tegelikult päris hea. Keerutasin raamatut nii- ja naapidi käes ning otsustasin lõpuks ikkagi proovida, sest olgem ausad - paks see pole, tekst meeletult tihe ka mitte ja paar lõiku, millest kiiruga silmad üle lasin, olid kaunis intrigeerivad.Raamat on (nagu sissejuhatuski hoiatab) mõttevälgatuste kogumik. Seda võiks lausa pidada paberkandjal blogiks, kus inimene mõtiskleb erinevates teemadel ning püüab tekkinud arutluskäiku oma subjektiivsuses põhjendada. Temaatika on seinast seina - haridus vs haritus, ajateenistus, retuuside kandmine, erakoolid jne. Põhimõtteliselt esitab autor igapäevanähtuste kohta oma teravmeelse arusaama, olles samas intelligentne, arrogantne ja laia silmaringiga, mis tekitab mõtteid, kuidas oleks sellise inimesega väitluses osaleda. Kuid lähtudes raamatust on mul mulje, et pigem võib minna elu-olu materdamiseks kui kiitmiseks, sest raamatu alatoon ei ole üldjoontes just positiivne. Ma ei tea, selline (elu)stiil paneb mu õlgu kehitama, sest ma ei arva, et terav ja nutikas mõistus alati boonuseks on, kuid kogu aeg ainult lahmitakse ja negatiivseid aspekte välja tuuakse.
Samuti peaksin siinjuures mainima, et tõenäoliselt see raamat mulle pikas perspektiivis meelde ei jää, sest ma olen üldjoontes neid samu mõtteid ise mõelnud, oma sõpradega arutanud ning ka erinevatest blogidest lugenud. Seega on temaatika omamoodi kodune, autori stiil nauditavalt irooniline ning terav, kuid vau-efekt ja keskne intriig oli minu jaoks puudu. Samas ütleb ju autor ka ise, et tegu on "intuiivse kirjatükiga", kuid tekib küsimus, miks on just Roosti mõtted nii erilised, et need lausa trükis tuli välja anda? Teisalt jällegi mõtlen sellele, et võibolla on selle raamatu eripäraks just mingi ühiskonna grupi arusaamade selge ja ühene väljendamine kõneisiku kaudu? Sest (kipun ennast küll kordama), aga nii erilised ja šokeerivad need mõtted nüüd ka ei olnud...
Seega soovitan lugeda, kui tahate oma õhtupoolikut veidi teravama mõttekäiguga vürtsitada, kuid midagi põhjapanevat ei maksa vast oodata.
No comments:
Post a Comment