Selle raamatu intensiivset sinist kaant on mitmel pool reklaamides näha olnud. Samuti haarab see silma ka raamatupoodides, sest ei ole suurustlevate piltidega või kärtsult ära tuunitud. Seega ma teadsin, et varem või hiljem ma selle raamatu läbi loen. Mõne raamatuga on lihtsalt nii, et see teadmine tekib kohe kaane või pealkirja esimesel nägemisel. Ja ükskord sattusin koduraamatukokku ning see oli riiulis. Veel täitsa tuttuus ja komplekteerimisvärske... Seda enam ma pidin sellekohe laenutama."Ühe mantli lugu" räägib 50000 dollarit maksma läinud eksklusiivse mantli valmimislugu. Rätsepatöö, villa päritolu, villa ja siidvoodri tootmine, nimesildid ja isegi nööbite kujunemise eripärad on kõik lugejateni toodud. Seega iga detail võetakse üksipulgi lahti ja kirjeldatakse selle saamiseloost. Samuti jutustab autor eksklusiivriietuse tootjate ning tarbjate omapärast maailma, kus "käib-kah"-suhtumine ei ole iialgi võimalus, vaid pigem süvenetakse dändilikult detailselt iga pisiasja olemusse, kusjuures asjatundjad ei naera sellise detailse planeerimise absurdsust. See on nende jaoks igapäevaelu. Stilistiliselt on raamat üsna hästi ja voolavas keeles kirjutatud. Tõsi, populaarteaduslik, kuid ajakirja "Imeline ajalugu" väljaande esimese (võibolla ma siinjuures eksin) raamatuversiooni kohta väga hea saavutus.
Kui hakata mõtlema, siis tundub see teema üleliigne ja triviaalne, sest esimese mõttena hakkab kummitama "aga mida ma selle teadmisega peale hakkan?" Tõepoolest, mida siis? Eks see ole individuaalne, mida sellest raamatust saadakse. Masstoodete tarbimine on tänapäeval norm, millest on keeruline kõrvale kalduda, seega muutub selline käsitööline maailm niivõrd eksootiliseks, et see muutub huvitavaks. See raamat on seega minusuguse tavainimese jaoks justkui antropoloogiline uurimus mingisugusest teisest dimensioonist, kus luksus on norm. Ma ei räägi siin uusrikastest või püüdlikult trenditeadlikest inimestest, sest need pole omavahel seotud. Ma räägin siin millestki alateadlikumast, kus inimene on teadlikult valmis maksma kauba eest, mis on absoluutselt individuaalne ja ta naudib selle fakti teadmist, mitte väljakisamist. The silent strong type!
See raamat kannab endas minu jaoks ka sõnumit pühendumisest. Kui jälgida seda kogukonda, kellega Noonan selle raamatu materjali kogumiseks suhtles, siis see on väga tihedalt seotud ja ühtehoidev. Samuti see veidi konservatiivne lähenemine valitud elutee osas ehk kui inimene pühendub hingega millegi tootmisesse või loomisesse, siis ei ole selles midagi absurdset. See on tema kirg ja mulle küll ei meeldiks kui minu kirge alavääristatakse või seda välja naerdakse, sest see tundub (tava)inimesele mõistetamatu. 4000-tuhande dollarine kullast nimesilt ei tundugi minu arvates nii jabur kui mõelda, et on inimesi, kes selle eest näiteks endale auto või suvila või tonni hamburgereid soetavad. Küsimus on alati selles, kuhu asetada oma elus rõhuasetus, sest kõik on kellegi teistmoodi veider...
Seega minule see raamat meeldis ja soovitan ka teistele.
No comments:
Post a Comment