Tuesday, February 12, 2013

J. Humprys, C. Humprys "Sinine taevas ja mustad oliivid"

Ma siiamaani närin ennast sõbranna kaasaantud raamatukuhjast läbi. Kaks asja on veel riiulil, kuid siis lähen täitsa oma isiklike valikute juurde. Seega eellugu sellest, kuidas antud raamat minumi jõudis, on ebaoriginaalselt sarnane mitme eelneva postitusega.

J. Humprys on Britannia ajakirjanik, kes poja Cristopheri õhutustel ostab Kreekas Peloponnesose poolsaarele väikese maalapi koos hütikesega. Isa ja poeg räägivadki selles raamatus loo sellest, kuidas nad maa ostavad, maatükikesel oleva hütikese rottide invasiooni tõttu lammutama peavad ning uue maja ehitamisel igasuguste kohalike asjapulkadega jagelevad-jauravad. Loo arenedes saab aimu ka kreeklaste natuurist, veidi kohalikust kultuurist, käitumisnormidest ning tibake ka ajaloost. Raamatust kumab läbi veidi aukartusega segatud õudus, mismoodi selles riigis asjad toimuvad, kuid teisalt - võõras kultuur peakski küsimusi tekitama ju. :)

Iseenesest väga viriseda ei oskagi - sündmusi on omajagu ning lugu jookseb rahuldavalt kiires tempos edasi. Karakterid on vägagi värvikad (alates purjus paabulinnust, kes kolinal oliivipuu otsast alla sajab, ja lõpetades ehitusameti kohaliku piirkonna drektoriga, kes maja dokumentide allkirjastamiseks laseb lausa praami kinni pidada) ja juhtumised kaunis tobedad (näiteks elektriühenduse saamine ning ehitusmaterjalide tarnimine punktist A punkti B). Selles mõttes ma ei saa kuidagi viriseda. Aga... Peale meelelahutusliku elamuse pakkus see mulle väga vähe uut.

Seega meelelahutuslik vahepala. Kui tahate midagi tõsisemat, siis tasub seda raamatut vältida.

No comments:

Post a Comment