Taaskord soovitus minu rohejuukseliselt sõbrannalt. Surus mulle raamatu pihku ja ütles lihtsalt "Selle sa pead läbi lugema". No kuidas ma siis ütlen ei?!Lugu algab sellest, et Jack ärkab üles ning tal on sünnipäev. Tema ema on küpsetanud koogi ning nende elu läheb tavapäraselt ehk nad teevad oma Toas sporti, söövad, vaatavad veidi telekat ning lähevad õhtul magama. Loo arenedes aga selgub, et Tuba ongi kogu Jacki maailm, sest ta ei teagi, et väljaspool on midagi muud. Ainus side välismaailmaga on Vana Pagan, kes käib vahel öösiti külas ja kes toob eluks vajalikke asju. Pärast mitmeid vintsutusi räägib Emme aga Jackile välismaailmast ning veenab poisikest põgenema. See ka õnnestub neil, kuid nüüd ilmnevad hoopis omapärased raskused, millele Ema pole mõelnud. Noor Jack on ju terve elu ainult Toas elanud ja sestap ei oska ta tsivilisatsioonis elada. Sellised lihtlabased asjad nagu poes käimine või mänguväljakul mängimine on tema jaoks midagi täiesti uut ning selle uudse olukorraga ei pea mitte harjuma ainult Jack vaid terve pere alates Emast ning lõpetades onu ja vanaisaga. Lugu lõppeb aga sellega, et Jack ja Ema lähevad veel korraks tuba vaatama, aga maailm on Jacki jaoks muutnud - kui varem oli Tuba suur ja võimalusi täis, siis nüüd tundub see väike, hall ning piiratud.
Ma olen selle raamatu reklaami mitmeid kordi ajalehtedes näinud, kuid see pole kunagi olnud piisavalt kutsuv, et ma selle vabatahtlikult kätte oleksin võtnud. Siit ka loo moraal - ära hinda raamatut selle kaane järg, sest see raamat lõi mu küll pahviks. Ma lugesin selle otsast lõpuni läbi ja nautisin igat järgnevat lehekülge.
Mõtteid raamatuga seoses oli mitmeid, kuid neid lähemalt analüüsida oleks ilmselge eneseületus, sest siis poleks tegu enam raamatu ülevaatega, vaid juba referaadiga. Aga lühike ülevaade mõtetest teile siiski :) Esiteks see, et kui kedagi tõesti ühiskonnast eraldada, siis tõepoolest - kuidas tagada talle kõige valutum resotsialiseerimine. Samuti see, et millise piiri pealt läheb emaarmastus ehk siis kehtib tõepoolest Ema intervjueerinud saatejuhi küsimus, mille sisu oli selles, et kui sa tead, et sa ei suuda oma lapsele parimat võimalikku elu pakkuda, siis miks sa ei loobu lapsest, kui sa tead, et tal võib minna palju paremini? See küsimus langeb minu jaoks eetika ja sisetunde konfliktide valdkonda, kus ei ole võimalik mustvalget vastust anda. Samuti see, et kui laps on seotud nii tugevalt ühe inimesega, siis kui eluterve see on? Aga samas on Jackil see tähelepanek meie moodsast elust õige, et kuigi täiskasvanud ütlevad, et lapsed neile meeldivad, ei leia nad aega lastega tegeleda.
Kokkuvõtvalt meeldiv ja meeldejääv üllatus. Väga mitmekülgseid arvamusi tekitav ning huvitav lugemine. Soojalt soovitatav.
No comments:
Post a Comment